Bella Adams
Kas sa mõtled paastule? Uuri siis siit, millised paastuvormid on olemas ja millele tasuks ilma tehes tähelepanu pöörata.
Paastuaeg on alguse saanud religioonist. Sellel ei olnud kaalu langetamisega suurt pistmist. Olgu siis kristluses, islamis või juutide, budistide ja hindude seas – paastumine puhastab keha ning annab loobumise kaudu uut jõudu ja kergust.
Kristlikus maailmas algab paast vastlapäeva õhtul tuhkapäeval ja lõpeb 40 päeva pärast lihavõttepühade ajal. Moslemite jaoks algab paast ramadaani ajal ja kestab 29–30 päeva.
Jeesuse paastumine kõrbes kestis 40 päeva. Tõenäoliselt ainult veega. See kõva vee- või mahlapaastu vorm, mida nimetatakse ka terapeutiliseks paastuks, on ekspertide seas vastuoluline.
Buchinger: Ta leevendas oma reumaatilisi valusid terapeutilise paastuga
Otto Buchinger oli saksa arst (1878–1966). Enesekatses vabastas ta 1919. aastal paastukuuriga oma reumavaludest.
Seejärel uuris Buchinger seda teemat põhjalikult, avas 1920. aastal oma paastukliiniku ja avaldas 1935. aastal raamatu “Das Heilfasten und seine Hilfsmethoden”.
Sellest ajast peale on Buchingerit peetud terapeutilise paastu rajajaks. Lähenemisviis oli puhastada keha toksiinidest ja stimuleerida selle isetervendavat jõudu.
Selles kontekstis võttis Buchinger kasutusele termini "puhastamine". Seda terminit pole aga tänaseni teaduslikult tõestatud.
Meditsiiniekspertide sõnul ei toimu terve inimese organismis ainevahetusproduktide ladestumist.
Kui inimene on terve, väljutavad maks ja neerud regulaarselt jääkaineid ja toksiine.
Seetõttu kritiseerivad arstid Buchingeri sõnul terapeutilist paastu sageli.
3 paastumise faasi: kõige olulisemad faktid
Järgmised kokkuvõtlikud tarbimis- ja joomissoovitused ei ole professionaalsed paastujuhised.
Kui soovite Buchingeri järgi paastuda, peaksite seetõttu eelnevalt nõu küsima kogenud arstilt või alternatiivselt arstilt.
- Paastuks valmistute järgmiselt: ühel kuni kolmel päeval enne tegelikku paastuperioodi peaksite sööma ainult kerget toitu ja mitte valku. Soovitatavad on puuviljad, aurutatud köögiviljad ja riis või kartul. Juba praegu tuleks juua palju (umbes kolm liitrit päevas) – ainult tee, vesi, mahlad ja köögiviljapuljong. Alkohol ja sigaretid on keelatud. Päevas tuleks sel viisil tarbida umbes 500 kalorit.
- Mida ma söön ja joon paastu ajal? Paastupäevadel endil on hommikuti tee (soovitavalt taimetee), vajadusel magustatakse vähese meega. Keskpäeval järgneb köögiviljapuljong või köögiviljamahl; õhtul puuviljamahl, köögiviljamahl, köögiviljapuljong või tee. Kõik vedelikud tuleb lusikaga ja aeglaselt “närida”. Igal teisel paastupäeval (alates 1. kuupäevast) toimub soolte tühjendamine, mida toetatakse näiteks Glauberi soola või klistiiriga.
- Sööge pärast paastu õigesti: iga kolme paastupäeva kohta arvestatakse üks kogunemispäev. Esimesel päeval tuleks nn paastu katkestamist alustada õunaga (viimase paastupäeva õhtul) ja köögiviljasupiga (koos sisuga/lõunasöögiks esimesel kogunemispäeval). Aeglane söömine ja teadlik toitumine tuleks säilitada nii kaua kui võimalik pärast seda.
Vihje 1: Ideaalis toetab Buchingeri järgi terapeutilist paastumist mõõdukas treening ja rohke lõõgastus. Soovitatavad on näiteks kerged joogaharjutused ja jalutuskäigud.
Vihje 2: Igal juhul tingib paastumine vajaduse soolefloora taasmetsastamist probiootikumidega. Probiootilisi piimhappebaktereid sisaldavad näiteks hapukapsas või leivajoogid.
Vastupidiselt probiootilisele jogurtile või jookidele sisaldavad hapukapsas ja leivajoogid loomulikult väga tõhusaid probiootikume. "Nad ehitavad üles Darmflora ja muudavad keha tugevaks kaitsevõimeks," rõhutab Sven David Mueller, kes soovitab immuunsüsteemi tugevdajana juua päevas kaks klaasi leiba.
Seda enam, kui leivajoovusele lisatakse veel C-vitamiini astelpajumahlale ja looduslikke “antibiootikume” külmketratud mesilasmeele.
6 tüüpi paastu lühidalt
- Mahlapaast: seda tüüpi hoidumine kuulub terapeutilise paastu meetoditesse ja on range vee-tee paastu leebem vorm ja seda on lihtsam igapäevaellu integreerida. Üks jook seega viis kuni seitse korda päevas klaas värskelt pressitud puu- või köögiviljamahla, kokku ca. üks kuni poolteist liitrit.
- Vahelduv paastumine: siin on oluline muuta oma söömisrütmi. Kas tegemist on paastunädala või paastupäevaga, pole vahet: paastud näiteks 5:2 meetodil – teisel päeval võta ainult 500 kalorit, kuid ülejäänud nädala sööd tavapäraselt. Või jagate söögipausid päeva peale, nagu 16:8 intervalliga paastu puhul: kaheksal tunnil sööte eineid täiesti regulaarselt, kuid ülejäänud päeva elate abstinentselt.
- Aluseline paastumine: termin on eksitav, kuna see ei hõlma toidust hoidumist. Aluseline paastumine seisneb kehas optimaalse happe-aluse tasakaalu loomises. Paastumine tähendab täielikku hoidumist kehale happeliselt mõjuvatest toiduainetest kuuri ajal.
- FX Mayri järgi paastumine: seal on taimeteed, köögiviljapuljong ja kaks korda päevas aegunud saiake vähese piimaga. FX Mayri järel on faasitud isegi süsivesikud lubatud. Käärimisravi põhikomponent on soolestiku hoolikas puhastamine klistiiri ja loputustega.
- Detox: see ei ole loobumine selle kitsas tähenduses. Detox tähendab tõlkes detoksifitseerimist. Tervisliku toitumise, rohke puu- ja juurviljamahla, lõõgastusharjutuste ja vannidega seotakse ja väljutatakse kehas saasteaineid ja mürke.
- Taanieli plaan: See paasturavi on pärit Taanieli raamatust Vanast Testamendist. Siin kirjeldatakse, kuidas Daniel ja tema sõbrad elavad ainult veest, puuviljadest ja köögiviljadest. Olles kümme päeva liha ja veini ahvatlustele vastu pidanud, tunnevad nad end palju tervemana kui need, kes sel ajal kuninglikus puhvetis hiilguses elasid.
Mis toimub teie kehas paastu ajal?
Paastumise ajal kasutab keha energiaallikana esmalt suhkrut. See pärineb maksast ja lihastest, kus see sisaldub glükogeeni säilitamisel.
Need varud kasutatakse ära 24 tunni pärast. Kuna aga siseorganid ja aju vajavad energiat, saab organism seda teistest varudest. Kahjuks mitte ainult soovimatutest rasvaladestustest.
Valk laguneb
"Kõik elundid kaotavad paastu ajal osa oma suurusest," selgitab Müncheni Tehnikaülikooli Else Kröner-Fresenius toitumismeditsiini keskuse direktor prof Hans Hauner.
Kes paastub kaua ja ülimalt, riskib isegi ohtliku südamelihase lagunemisega.
Kui kere lülitub faasitud abil avariiettevõttesse, kasutab see vähem energiat. Kuna seedimine on halvatud, lööb süda aeglasemalt ja vererõhk langeb.
Seetõttu on paastujatel mõnikord vereringehäired. Kui lihased kahanevad, väheneb ka energiavajadus.
Teie aju ei nälgi paastu ajal
Seda saab seletada meie evolutsioonilise pärandiga. Nälgimine muudaks looduses jahti pidades meele loiuks ja saakloomade leidmise võimalus oleks väike.
Kuid ka siin on evolutsioon leidnud lahenduse: kui suhkrut ei tarnita, lülitub meie aju teisele kütusele, nn ketoonkehadele, mis tekivad rasvhapete lagundamisel maksas.
Muide, need põhjustavad ka ebameeldivat halba hingeõhku, mida paljud paastuvad inimesed kogevad.
Kas paastumine on kehale stressirohke?
Seetõttu tunnevad paastud inimesed end sageli alguses halvasti, on närvilised või isegi agressiivsed. Kuid tavaliselt kaovad need tunded kiiresti – vähemalt siis, kui loobud vabatahtlikult söömisest.
Sunniviisiline loobumine põhjustab aga püsivat stressi. See käivitab hormonaalse ahelreaktsiooni, mille käigus toodetakse palju kortisooli.
Hormoon hoiab stressitaseme kõrgel, sest näljane inimene peaks tegutsema enne, kui tema jõud kahaneb.
Kuid need, kes paastuvad vabatahtlikult ja mõõdukalt, leiavad end sageli heas tujus.
Kust see pärineb, avastas Goettingeni neurobioloog professor Gerald Hüther rottidega katsetes: kui ajus faasitakse, moodustub rohkem meeleolu tõstvat serotoniini.
Tähelepanu! Kõik ei peaks paastuma
"Põhimõtteliselt võib iga terve täiskasvanu paastuda," ütleb Antje Gahl Saksa Toitumisühingust (DGE). Sellegipoolest on riskirühmi, kes peaksid faasimisega ettevaatlikud olema.
Eksperdid hoiatavad rasedaid näiteks aluselise paastu eest. Rasvkoest vabanevad toksiinid võivad edasi kanduda lootele. Samuti peaksid depressiooni all kannatavad inimesed paremini hakkama saama ilma faasideta.
Üldiselt hoiatab DGE kõiki raskete haigustega inimesi paasturavi eest, näiteks:
- ebapiisavate reservide tõttu anoreksia korral
- ajupuudulikkuse või koostöövõime puudumisest tingitud dementsuse korral dekompenseeritud kilpnäärme ületalitlus kontrolli alt väljunud kilpnäärme aktiivsusest
- Kaugelearenenud maksa- või neerupuudulikkuse korral, mis on tingitud võimetusest detoksifitseerida ja eritada kaasasündinud I tüüpi diabeeti
- raseduse ja imetamise ajal
- Ravimeid tarvitajad ei tohi üksi paastuda, sest paljusid ravimeid peab paastu ajal mõõdutundega kohandama paastuspetsialist – soovitavalt ambulatoorselt või kliinikus.
Eelneva haiguse puhul kehtib üldiselt järgmine: Enne kui keegi paastub, peaks ta seda igal juhul arstiga arutama.
Periood: nii kaua saate paastuda
Kui peaksite proovima terapeutilist Buchingeri paastu (terapeutiline paastumine), siis paastu faas on kaks kuni neli nädalat – arvestades siiski individuaalset olukorda, füüsilist seisundit ja paastuprotsessi.
Eelkõige väikese algkaaluga inimeste puhul tuleks pigem kasuks lühem faasimise faas.
Arsti sõnul on ettevõtte heaolu faasimise ja toitumisega registreeritud ühingu soovitatav minimaalne kestus kuus kuni kaheksa päeva pluss väljalaskepäev ning kolm kogunemispäeva pärast faasimist.
Kuid faasimisega on ka punkt, kus saate faasimise faasi enneaegselt katkestada: suureneb nõrkus ja halb enesetunne.
Põhjused võivad olla liiga madal vererõhk, mineraalainete defitsiit või valgupuudus.
Mahlapaastu puhul on soovitatav kolm kuni viis päeva, millele lisandub kergenduspäev ja kogumispäev.
Paastumise riskid
Üha enam on tõendeid selle kohta, et keha reageerib valgupuudusele – ja mahlapaastu puhul pole muud kui üliõhuke köögiviljapuljong – lihaste lagunemisega.
Valk on oluline aminohapete tarnija, mida keha ei suuda ise toota.
Kui need ehitusplokid sellest kinni ei peeta, jõuab see sinna, kus need on kõige kiiremini kättesaadavad: lihastest.
Kui paastukuuri ajal harrastatakse ka intensiivset sporti – jõutreeningud, pikad jooksud, HIIT-treeningud – suureneb lihaste lagunemine veelgi.
Lihaskadu saab ära hoida vaid siis, kui keha varustada paastu ajal piisava valgurikka toiduga.
Siin sobib näiteks 5:2-Fasten või 24-Stunden-Diät programm edukaks eemaldamiseks.
Nende leiutaja ja ökotrofoloog Achim Sam selgitab: "600–800 kalorit saadakse peamiselt valkudest koos intensiivse intervalltreeninguga – nii kaob kaks kilo rasva 24 tunniga."
Selle eeliseks on see, et lihasmass säilib ja organism saab vajaliku energia rasvarakkudest vastavalt vajadusele – erinevalt paljudest tuntud mahlakuuridest.
Paljud saavutussportlased kasutavad võistluse ettevalmistuse ajal alternatiivina klassikalisele faasitud paastule eelistatavalt alternatiivset päevapaastu.
Nad hoiduvad täielikult toidust 36 tundi ja toituvad ainult veest, magustamata teedest ja puljongist.
Toitumisspetsialistid soovitavad tavaliselt paastu ajal ühte leevendust nädalas, et alati naasta tasakaalustatud ja tervisliku toitumise juurde.
Tänapäeval seostavad paljud inimesed paastu eelkõige kaalulangusega.
Kuid olgu siis terapeutilise paastumise, dieedipidamise, televiisorist loobumise või tavapärasest sõprusringkonnast eemaldumisega – 40 päeva meie endi jaoks on parim paastuvorm, mida inimesed on praktiseerinud tuhandeid aastaid.
Paastu eelised
Need, kes loovad endale illusiooni nädalaks raudsest distsipliinist koos heaolupaastu ja figuuriprobleemidega ülejäänud kaelaaastaks, on valel teel.
Pikemas perspektiivis muutub saledaks alles pärast täielikku toidust loobumist, kohanemisel ka elustiili järjepidevalt.
Samuti oleme välja toonud paastumise võimalikud ohud. Sellegipoolest otsivad teadlased ikka ja jälle uusi mõjusid, millel võib olla ajutine toidust loobumine:
Paastumine teeb targaks
Utah' teadlased on kliinilistes uuringutes leidnud, et regulaarne paastumine võib muuta aju tugevamaks.
Ameeriklased märkisid, et vähenenud kalorite tarbimine põhjustab aju neuronite resistentsuse paranemist.
See võib degeneratiivseid haigusi, nagu Alzheimeri tõbi, edasi lükata või isegi ära hoida.
Perioodiline terapeutiline paastumine, mille puhul tahke toidu tarbimisest täielikult loobutakse, mõjub seega ajule nagu karastav treening.
Chafered hoiab noorena
Teadlased leidsid ka, et paastumine mõjutab meie geenide aktiivsust.
Kunstlikult esilekutsutud toidupuuduse perioodil vabaneb organismis suurenenud sirtuiine.
Need sõnumitoojad aeglustavad vananemist, stimuleerides mehhanismi, mis hoiab üksikud keharakud noorena.
Tähtis: need kaks positiivset mõju avalduvad ainult ravipaastu ajal, st tahkest toidust täielikult loobumisel. Populaarne “7-nädalane paast”, kus välditakse vaid teatud toite, selleks ei piisa.
Paastumine kaitseb südant
New Orleansi Ameerika kardioloogiakolledži uuring näitab, et lühiajaline toidust hoidumine avaldab positiivset mõju südame riskifaktoritele, nagu veresuhkur ja rasvumine.
Intermountain Medical Centeri südameinstituudi teadusdirektori Benjamin D. Horne'i juhitud meeskonnal oli uuringu jaoks umbes 200 katsealust, kes paastusid kokku 24 tundi.
Uuringus osalejatel lubati sel perioodil juua ainult vett.
Paastupäeva tulemus: kasvuhormooni HGH väärtus tõusis märkimisväärselt, osalenud naised umbes 1,300 protsenti ja mehed isegi ligi 2,000 protsenti.
Teadlaste sõnul vähendab hormoon HGH (“Human Growth Hormone”) lihasmassi lagunemist kehas ning tugevdab ja stabiliseerib ainevahetust. Reeglina tekib suurem osa HGH-st une ajal.
Paastumine soodustab rasvarakkude lagunemist
Lisaks leidsid teadlased, et pärast paastupäeva oli lühikese paastu tagajärjel tõusnud vere lipiidide tase – nii hea HDL-kolesterooli (“kõrge tihedusega lipoproteiin”) kui ka halva LDL-i (“madala tihedusega lipoproteiin”) tase. lipoproteiin”).
"Kehal on lubatud kasutada oma rasva veresuhkru asemel energia saamiseks," ütleb teadlane Horne.
Paastumine soodustaks seega rasvarakkude lagunemist organismis, vähendades rasvumist ja selle kahjulikku mõju tervisele. Seetõttu tundub aeg-ajalt paastupäev hea asi.
Paastumine: ilma milleta teha?
Paljude inimeste jaoks on paastumise motiivid hoopis teistsugused kui rangest toidust loobumisest.
Pole vahet, kas inimesed loobuvad maiustustest, sigarettidest, tööjärgsest õllest või pühapäevasest kohvist – üks on kindel: Chamfered on endiselt trendis.
Seda näitab ka esinduslik DAK-i terviseuuring aastaks 2021. Teadlikku lahtiütlemist paastuperioodil peab 65 protsenti sakslastest uuringu järgi tervise seisukohalt mõistlikuks.
Eelmises küsitluses küsitleti kokku 1,005 inimest.
"Paastumise klassika on sageli ka need, mis põhjustavad kõige rohkem halba südametunnistust," selgitab DAK-Gesundheiti kvalifitseeritud psühholoog Franziska Kath.
Uuringu järgi tahavad sakslased 2021. aastal kõige sagedamini ilma selleta hakkama saada:
- alkohol (73 protsenti)
- Maiustused (68 protsenti)
- Liha (54 protsenti)
- Suitsetamine (45 protsenti)
- Televisioon (39 protsenti)
- Mobiiltelefon/arvuti (24 protsenti)
- Auto (24 protsenti)
DAK Expertin Kathi sõnul ei pea see loobumine alati radikaalselt jooksma: "Isegi kui faaside täielikuks välja pidamiseks ei tule aega, ei tohiks siiski meelt heita. Üksi suudab teravnenud teadvus juba palju liigutada.
