John Myers
Parima kaltsiumiallika leidmine pole nii lihtne. Sest valik on väga suur. Tuntumad kaltsiumiallikad on kaltsiumtsitraat ja kaltsiumkarbonaat. Kuigi kaltsiumtsitraat pärineb laborist, pärineb kaltsiumkarbonaat täiesti looduslikest kaltsiumiallikatest.
Ostke parimaid kaltsiumipreparaate
Kaltsiumi ostmine võib olla tõeline väljakutse – vähemalt siis, kui te ei soovi haarata esimest kaltsiumilisandit. Igal juhul vaadake hoolikalt valitud kaltsiumiallika koostisosade loendit, kuna see võib olla väga pikk.
Kaltsium – kihiseva tabletina?
Lisaks kaltsiumile on sageli palju täiesti ebavajalikke, kui mitte ebatervislikke koostisosi. Sageli on z-ga kihisevad tabletid. B. see koostis (tuntud tootjalt):
Sidrunhape, kaltsiumkarbonaat, mahuaine: sorbitool, dekstroos, happesuse regulaator naatriumvesinikkarbonaat, C-vitamiin, lõhna- ja maitseaine, paakumisvastane aine: polüvinüülpürrolidoon, ränidioksiid, E-vitamiin (vitamiin E, modifitseeritud tärklis, maltodekstriin, paakumisvastane aine), magusained aspartaam ja atsesulfaam-K, beetakaroteen (beetakaroteen, Antioksüdandid: alfa-tokoferool, askorbüülpalmitaat, naatriumaskorbaat, isomalt, želatiin, maisitärklis), emulgaator: rasvhapete suhkruestrid.
Oota hetk, sa võid mõelda, et ma tahtsin lihtsalt kaltsiumi. Kuid teil on maitsestatud suhkru, magusaine ja happe segu, milles on natuke kaltsiumi.
Kaltsium – tabletina allaneelamiseks?
Kui valite nüüd kaltsiumi allikaks alla neelatavad kaltsiumitabletid, siis koostisainete loetelu on veidi vähendatud ja võiks välja näha selline:
Kaltsiumkarbonaat, täiteaine kummiaraabik, täiteaine tselluloos, täiteaine ristseotud karboksümetüültselluloos, katteaine hüdroksüpropüülmetüültselluloos, värvaine titaandioksiid, eraldusaine rasvhapete magneesiumisoolad, glasuuriaine šellak, eraldusaine talk, oliiviõli, eraldusaine, polüetüleendioksiid või ränidioksiid 80, pteroüülglutamiinhape, D-biotiin, kolekaltsiferool.
Täiteained nii kaugele kui silm ulatub, pluss värvained, eraldus- ja katteained. Ja seda kõike lihtsalt sellepärast, et soovite oma kaltsiumi taset veidi värskendada? Kuid see läheb veelgi paremaks: e-ainete suhtes afiinsusega inimestele on olemas järgmist tüüpi kaltsiumilisandid:
kaltsiumkarbonaat , täiteained: E460, E468, E464; Stabilisaatorid: E1201, E1202; Eraldusaine: E553b, želatiin, sahharoos, emulgaatorid E433, E470b; tärklis, hüdrogeenitud taimeõli; D3-vitamiin, värvaine E 171.
Seda koostisosade loetelu ei saa üldse ilma E-numbritabelita dešifreerida, nii et selliseid tooteid tuleks vältida lihtsalt tülika ja kliendile ebasõbraliku deklaratsiooni tõttu.
Kaltsium – suhkrukommina?
Maiasmokkadele pakub kaltsiumiturg isegi nn kaltsiumi maiustusi, mida saab imeda või närida. Kuna see sisaldab ka veidi D3-vitamiini, kirjutab tootja oma toote kohta:
Kaltsium ja D3-vitamiin võivad aidata kaasa luude ja hammaste säilimisele.
Ilmselt unustab ta sootuks, et suhkur pole hammaste jaoks just munakollane. Kaltsiumikommide peamine koostisosa ei ole kaltsium, vaid suhkur (sahharoos, glükoosisiirup ja mesi).
Sinna on segatud natuke kaltsiumi, erinevaid maitseid ja kõige tipuks ka portsu kondenspiima. Koostis näeb siis tõesti pigem kommide kui toidulisandite moodi välja:
Sahharoos, glükoosisiirup, kaltsiumkarbonaat, kookosõli, kaltsiumtsitraat, želatiin, kondenspiim, mesi, looduslik mee aroom, vaniljepasta, aroom (vanilliin), D3-vitamiin, rasvhapete mono- ja diglütseriidid, naatriumkloriid, värvaine (beeta -karoteen)
Meeldetuletuseks: tegelikult tahad kaltsiumilisandiga endale midagi head teha! Kaltsium on ka maitsetu. Nii et see ei maitse kohutavalt mõrkjas, nii et peate kogu jõuga maitset maskeerima.
Milleks siis kõik lisandid ja maitseained? Miks segada toidulisanditesse suhkrut, kui soovid seda tervislikus toitumises vältida? Miks maitsed? Miks magusained?
Neile küsimustele vastuseid pole. Kuid on kaltsiumipreparaate, mis ei vaja üldse lisandeid.
Parimad on lisanditeta kaltsiumilisandid
Enamasti on parimateks kaltsiumiallikateks puhtast kaltsiumtsitraadist valmistatud preparaadid või looduslikud kaltsiumiallikad, mis koosnevad peamiselt kaltsiumkarbonaadist:
Kaltsiumtsitraat – eelistatavalt 100 protsenti
Näiteks 100-protsendiline kaltsiumtsitraat on saadaval pulbrina, mistõttu tablettide abiained on üleliigsed. Saadaval on ka kaltsiumtsitraadi kapslid. Kvaliteetsed kaltsiumikapslid ei sisalda midagi peale kaltsiumtsitraadi ja kapsli jaoks veidi tselluloosi.
Kaltsiumtsitraat tuleb aga eranditult laborist, kus seda valmistatakse sidrunhappest ja kaltsiumhüdroksiidist – ning pole seega meie terviklikust vaatepunktist (hoolimata väga heast biosaadavusest) parim kaltsiumi igakülgne allikas.
Kui eelistate looduslikku kaltsiumiallikat, on kaltsiumkarbonaat palju parem idee.
Kuigi see on olemas ka isoleeritud või sünteetilisel kujul laborist (preparaatide jaoks, mis koosnevad 100% kaltsiumkarbonaadist). Lisaks on kaltsiumkarbonaadi valdkonnas saadaval ka looduslikud kaltsiumiallikad:
Kaltsiumkarbonaat – eelistatavalt looduslik
Loodusliku kaltsiumkarbonaadi allikaid on palju ja väga erineva päritoluga. Dolomiit pärineb kivist; koralli luustikust Sango mere koralli pulber.
Ja punavetikas nimega Lithothamnium calcareum on samuti suurepärane looduslik kaltsiumiallikas.
Kaltsiumkarbonaat dolomiidis ja Sango mere korallis
Sango mere korallid ja dolomiit koosnevad mitte ainult kaltsiumkarbonaadist, vaid annavad ka magneesiumi (magneesiumkarbonaadi kujul).
Mõlemad mineraalid on nii korallis kui ka dolomiidis väga heas vahekorras 2:1 (Ca:Mg), et mõlemat mineraali saaks parimal võimalikul viisil ära kasutada.
Kui dolomiit koosneb eranditult kaltsiumist ja magneesiumist, siis Sango mere korall sisaldab ka 70 muud mikroelementi, kuigi väga väikestes kogustes, millest mõne mikroelemendi jaoks võib piisata.
Lisaks on Sango mere korallid elusolend (loom), mitte kivi nagu dolomiit. Sango merekorallina tuntud kaltsiumipulbrit ei saada aga elusloomadelt. Korallid moodustavad pidevalt uut skeletimaterjali.
Tuntud korallrifid tekivad vanast skeletist. Suured osad surnud skelettidest murduvad ikka ja jälle lahti ja kukuvad merepõhja, kust neid saab üles korjata, et neist Sango pulbrit välja tõmmata.
Sango merekoralli esialgne elavus väljendub selles, et see suudab paremini imenduda kui dolomiit.
Kaltsiumkarbonaat Lithothamnium calcareumis
Kaltsiumirikkas punavetikas Lithothamnium calcareum sisalduv kaltsium esineb ka kaltsiumkarbonaadi kujul. Vetikad kuivatatakse ja jahvatatakse peeneks pulbriks ning neid saab nüüd võtta milligrammides.
See koosneb 30 protsendi ulatuses puhtast kaltsiumist, mis vastab kaltsiumkarbonaadi sisaldusele üle 80 protsendi, samas kui magneesiumkarbonaadi sisaldus on üsna madal, umbes 6 protsenti.
Vetikakaltsium on väga hea kaltsiumiallikas, kuna selle biosaadavus on väidetavalt erakordselt hea, millest räägime lähemalt järgmises peatükis.
Mereelajana on vetikas üsna joodirikas. Ühest küljest võib see olla positiivne, kui soovite oma joodivarusid vormistada. Teisest küljest võib see olla ebasoodne inimestele, kellel on näiteks joodiallergia või kilpnäärmeprobleemid.
Sest 3 grammi vetikaid võib sisaldada kuni 600 mikrogrammi joodi, mis on palju, kui arvestada täiskasvanu ööpäevast 200 mikrogrammi vajadust.
Lithothamnium calcareumi joodisisaldus on aga väga erinev, mistõttu oleks ideaalne, kui vastavad tootjad laseksid regulaarselt analüüsida ja deklareeriksid joodisisalduse kaltsiumipulbri pakendil või kangendatud joogil.
Kuna vetikaid on juba aastaid segatud kaltsiumi rikastamiseks ürdijookidesse, nt B. soja- või riisijookidesse.
Kuigi Sango merekorall pärineb samuti merest, sisaldab see vaid umbes 17 mikrogrammi joodi päevase annuse kohta, nii et see võib optimeerida joodivarusid ilma üledoseerimise riskita.
Kaltsiumglükonaat ja kaltsiumlaktaat
Kaltsiumglükonaati kasutatakse – enamasti koos fosfaatide ja fluoriididega – osteoporoosi raviks kasutatavates ja retsepti vajavates kaltsiumipreparaatides.
Kaltsiumglükonaat on ka kiirabis levinud kaltsiumiühend, mis sisaldub infusioonilahustes.
Kaltsiumglükonaati ja paljusid teisi kaltsiumiühendeid – näiteks kaltsiumlaktaati – leidub käsimüügis saadaolevates toidulisandites harva. Kaltsiumlaktaati kasutatakse aeg-ajalt puuviljamahlade kaltsiumiga rikastamiseks.
Mõlemad kaltsiumiühendid toodetakse laboris, kaltsiumglükonaat biotehnoloogiliselt, enamasti geneetiliselt muundatud ensüümide abil.
Glükoonhappe (kaltsiumglükonaadi) tootmise lähteainena kasutatakse sageli geneetiliselt muundatud maisi. Kaltsiumlaktaati seevastu toodetakse sünteetiliselt piimhappest.
Seetõttu ei ole need kaltsiumiühendid eriti looduslikud – ja kuna nende biosaadavus pole teiste kaltsiumipreparaatide omast parem, siis me neid allpool lähemalt ei käsitle.
(Biosaadavuse all peame silmas aine – siin kaltsiumi – protsenti, mille organism ka kaltsiumiallikast resorbeerib ehk suudab omastada.)
Kaltsiumkarbonaat või kaltsiumtsitraat – kumb on paremini biosaadav?
Parimad kaltsiumiallikad on kaltsiumtsitraat või kaltsiumkarbonaat.
Kuigi kaltsiumtsitraati – nagu eespool selgitatud – ei peeta looduslikuks kaltsiumiallikaks, tahaksime siinkohal heita pilgu kahele kaltsiumiallikale nende biosaadavuse seisukohalt, mis on kaltsiumtsitraadi puhul väga hea.
Paljud usuvad aga, et kaltsiumi saab kõige paremini omastada orgaanilisest kaltsiumtsitraadist ja halvemini anorgaanilisest kaltsiumkarbonaadist.
Sest ükskõik kui palju kaltsiumi alla neelata – kas 200 või 1000 mg – omastab organism sellest harva 100 protsenti. Osa eritub alati neerude kaudu.
Loomulikult tahetakse jätta see osa, mis eritub võimalikult väikesena, et toidulisandist võimalikult palju kasu oleks. Seetõttu sõltub see vastava kaltsiumiühendi biosaadavusest. Mis on siis parim kaltsiumiallikas?
Uuring: kaltsiumkarbonaat on parem kui kaltsiumtsitraat
Uuringute kohaselt peeti kaltsiumtsitraati aastaid paremaks kaltsiumilisandiks. Ikka ja jälle on räägitud, et see imendub kuni 2.5 korda paremini.
Kuid 2014. aasta uuring näitas, et kaltsiumtsitraat ei pruugi olla parem kaltsium. Vastupidi, see näitab, et kaltsiumkarbonaat on oluliselt parem ühend.
Selles uuringus anti testitavatele isikutele (terved naised vanuses 25–45 aastat) kas kaks tabletti, millest igaüks sisaldas 500 mg kaltsiumi kaltsiumtsitraadina või 1000 mg kaltsiumi kaltsiumkarbonaadina pulbrina.
Selgus, et katsealuste vere kaltsiumitase oli kõrgem karbonaadi võtmise ajal – üks, kaks ja neli tundi pärast vastava kaltsiumilisandi võtmist.
Kaltsiumkarbonaat vajab maohapet, kaltsiumtsitraat mitte
Kuid kirjeldatud uuringus sisaldas kaltsiumkarbonaadi pulber rohkem D-vitamiini (1000 RÜ) kui kaltsiumtsitraadi preparaat (400 RÜ) ja D-vitamiin parandab teadaolevalt kaltsiumi imendumist.
Uuringus osalesid ka terved inimesed. Kuid igaüks, kellel on juba välja kujunenud näiteks osteoporoos, ei ole enam terve.
Ainuüksi tõsiasi, et osteoporoos võib üldse areneda, viitab sellele, et kõnealusel inimesel võivad olla mineraalide omastamise häired, nt B. maohappe puudumise tõttu.
(Maohape on toidust mineraalide omastamiseks hädavajalik).
Krooniliste maoprobleemidega inimestel või happeblokaatoreid kasutavatel inimestel on tavaliselt imendumishäired ja seetõttu saavad nad kaltsiumi toidust halvasti omastada. (Happeblokaatorid on ravimid, mille toimeained on omeprasool, pantoprasool või sarnased).
Need, kes toidust kaltsiumi vaevalt omastavad, on aga hädas ka tavapärasest kaltsiumkarbonaadist valmistatud toidulisandite omastamisega. Igal juhul on selle imendumiseks vaja piisavalt maohapet, mida kaltsiumtsitraadi puhul ei juhtu.
Kuid igaüks, kes kannatab liigse maohappe käes, on karbonaatide üle lausa rahul. Sellisel juhul lahustub kaltsium väga hästi ning karbonaadid mõjuvad rahustavalt ka kõrvetisi ja sellega seotud sümptomeid.
Kõrge biosaadavusega looduslik kaltsiumkarbonaat: Sango mere korallid
Looduslikud kaltsiumkarbonaadi allikad, nagu Sango mere korallid või vetikate kaltsium, on aga palju kergemini imenduvad kui isoleeritud ja kontsentreeritud kaltsiumkarbonaadid. Sango merekoralli puhul näitas seda platseebokontrolliga ristuuring aastast 1999.
Osalejad, kes võtsid Sango mere koralli toidulisandina, imendusid lõpuks palju paremini kui need, kes võtsid tavalist kaltsiumkarbonaati.
Lithothamnium vetikatest pärineva kaltsiumi biosaadavus ei ole samuti võrreldav tavapärase kaltsiumkarbonaadi ega toiduainetega, mida peetakse kvaliteetseks kaltsiumiallikaks, näiteks piimaga.
Kui piimakaltsiumi (nt jogurtist) saab resorbeeruda 43 protsendini ja pirnidest 67 protsendini (mis on juba väga head väärtused), siis vetikate kaltsium resorbeerub ilmselt 75 protsendini – vastavalt Prantsuse Keskuse D uuringutele. 'Études et de Valorisation des, Algues CEVA aastast 2007 näitas.
See hea imenduvus on kindlasti üks põhjusi, miks Lithothamnium calcareumit on nii kaua kasutatud ürdijookide kaltsiumiga rikastamiseks.
Piisab vaid 3 grammist vetikaid liitri kohta, et anda joogile sama kaltsiumisisaldus, mis on tavaline piimas (120 mg 100 g kohta).
Suurendada kaltsiumkarbonaadi biosaadavust
Looduslikud kaltsiumkarbonaadi allikad on seega väga hea valik. Ja kui soovite nende biosaadavust veelgi suurendada või kui kardate maohappe puudust, lisage lihtsalt sidrunimahla.
Selles sisalduv puuviljahape muudab osa karbonaadist kaltsiumtsitraadiks, andes teile suurepärase, kuid loodusliku karbonaadi-tsitraadi kombinatsiooni.
Milline kaltsiumiallikas on kellele parim?
Lõppkokkuvõttes sõltub see ka isiklikust seisundist, eelistustest (looduslikud tooted – jah või ei) ja individuaalsest olukorrast, milline kaltsiumiallikas on nüüd parim:
Kui soovite looduslikku kaltsiumilisandit, võite kasutada Sango merekoralli või Lithothamnium calcareumi.
Kui kardad joodipuudust, võta Lithothamnium calcareum, kui soovid oma joodivarusid veidi optimeerida, võta Sango mere koralli, kui soovid või pead joodi täielikult vältima, kasuta kaltsiumtsitraati.
Kui teil on maohappepuudus, võtke Sango või Lithothamnium koos vähese sidrunimahla või kaltsiumtsitraadiga. Igaüks, kes võitleb liigse maohappega, võtab kaltsiumkarbonaati.
Ostke parimat kaltsiumiallikat – ja kõige loomulikumat
Kui sulle meeldib see veelgi loomulikumalt kui Sango ja ei taha joodi tõttu Lithothamnium vetikaid võtta, siis võid tagasi pöörduda ka hoopis teise, väga hea kaltsiumiallika, nimelt kaltsiumi sisaldavate taimsete toidulisandite poole. nagu nt B. Moringa (10 g moringa pulbrit annab 200 mg kaltsiumi ja seega viiendiku päevasest vajadusest) või nõgeselehtede pulber (10 g nõgesepulbrit sisaldab umbes 100 mg kaltsiumi).
Kuigi tegemist ei ole spetsiifiliste kaltsiumipreparaatidega ja loomulikult ei doseerita neid ka väga kõrgelt, annavad need terviklikud taimsed saadused palju rohkem toitaineid ja elutähtsaid aineid kui lihtsalt kaltsium. Ja kuna taimes on erinevad toitained ja elutähtsad ained loomulikus koosluses, soodustavad need vastastikku nende ärakasutamist ja mõju organismile.
Seega, kui soovite nüüd kaltsiumi osta, siis loodame, et teil on teave, mida vajate, et leida teile parim kaltsiumiallikas.
