John Myers
Kukeseened pole mitte ainult maitsvad, vaid ka väga tervislikud. Selleks, et kukeseeni kogudes kahtlemata tuvastada, ei tohi loota ainult nende silmatorkavale kollakaskollasele värvile. Siit saate teada, kuidas reeturlikke kukeseene sarnaseid inimesi hõlpsalt vältida!
Vars
Lisaks sama värvi kübarale on kukeseenel lihakas vars, mida läbivad peened harjad. Need kulgevad vertikaalselt kübara servast varre alumise osani, kus nad sulanduvad viljalihaga.
Näpunäide: liistud erinevad liistudest selle poolest, et liiste saab õrnalt vajutades liigutada või seene küljest lahti võtta. Lastid on see-eest veidi kindlamad ja hoiavad oma vormi. Selle sõrmetestiga saab vältida segadust sarnase seenega.
Kork
Kübar on ilmselt kukeseente kõige silmatorkavam omadus: see on 6–7 cm lai ja kollane kuni kahvatukollane. Mütsi alumisel küljel on ka nn ribad, mis jooksevad sealt alla varre alumisse otsa. Kukeseene tunned ära selle järgi, et kübara serv läheb suurenedes laineliseks, väga väikeste seente puhul on see ikka alla rullitud.
Näpunäide: Väikest kukeseent, mille kübara suurus on alla 1 cm, ei tohiks veel koguda. Alles hiljem hakkab ta eoseid moodustama ja seeläbi oma järglasi metsas kindlustama.
lõhn
Tõeline kukeseen lõhnab väga meeldivalt ja meenutab veidi aprikoose. Eriti niisketes metsades eristavad väikesed metsaseened ainulaadset lõhna ja neid on nii lihtne ära tunda.
liha
Parim viis kukeseene tuvastamiseks on tema liha järgi. See on väljast heledamat värvi, kergelt rabe ja väikeste kiududega. Kui kahtlustate segunemist sarnase seenega, kontrollige esmalt viljaliha heledat värvi. Suuremate ja vanemate seente puhul tuleks pärast läbilõikamist uurida ka kukeseene viljaliha mädaplekkide suhtes.
Juhtuma
Kukeseeni võib leida juunist novembrini leht- ja okasmetsades, mille pinnas on sammaldunud ja niiske. Eriti samblapatjade puhul on kukeseene leidmise tõenäosus suurem. Kui olete metsas kohas, kus on eriti vanu puid ja surnud puitu, olete jõudnud õigesse kohta. Kindlasti leiab siit ka kukeseeni.
Ettevaatust: võlts kukeseen
Tunnused – Päris kukeseen – Vale kukeseen
- Müts – äärest laineline, kergelt lokkis – äärest
- Käepide – kindlamad liistud – pehmed liistud
- Viljaliha – helekollane, tihkem intensiivne – oranžikaskollane, pehmem
- Lõhn – aprikoosilõhn, – erilise lõhnata
- Esinemine – pigem leht- ja okasmetsad – mitte okasmetsad
Kukeseene tuntuim kaksik on tema “vale” nimekaim. Siiski eelistab ta kasvada kuivas metsas ning on palju tumedam ja oranžikama värvusega. Tema viljaliha pulgal ei ole samuti nii hele kui kukeseenel ja on lõhnatu. Võlskeseened tunneb ära ka alati kokku keeratud oranži mütsi ja pehmete lamellide järgi.
Valekannet leiab vaid septembrist oktoobrini. Kõige sagedamini kohtab seda okasmetsades ja harvemini lehtmetsades. Valikkukeseen eelistab happelist mulda ja tunneb end mugavalt ka vanadel puidujäägidel.
Näpunäide: Kui te pole kindel, mis seenega on tegu, jätke see sinna, kus see on – segamine võib põhjustada mao- ja seedeprobleeme!
