John Myers
Vaevalt on ükski toit nii populaarne ja samal ajal vastuoluline kui liha. Keskmiselt söövad sakslased umbes 60 kilogrammi aastas. Saksamaa Toitumisühing (DGE) seevastu soovitab tarbida maksimaalselt 600 grammi liha nädalas. See oleks maksimaalselt umbes 31 kilogrammi aastas. Tarbijad eelistavad sealiha, millele järgneb linnu-, veise- ja vasikaliha. Pool sellest tarbitakse töödeldud kujul vorstide või muude lihatoodetena.
Need toitained on lihas
Liha sisaldab palju väärtuslikke toitaineid. See pakub kvaliteetset valku, rauda, B-vitamiine ja mineraalaineid. Tänapäeval pole aga enam vaja liha süüa, kui tahame tervislikult toituda, sest kõik toitained sisalduvad ka teistes toiduainetes. Eksperdid nõustuvad ka sellega, et liiga palju liha ja vorsti võib tervisele halvasti mõjuda.
Palju valku, aga ka palju puriine
Puhas lihaseliha koosneb enam kui 20 protsendist valgust. Seetõttu on see rikas asendamatute ehk elutähtsate aminohapete poolest ning on koos muna- ja piimavalguga üks kõrgeima bioloogilise väärtusega valke. Loomsed valgud on väga sarnased inimese valguga ning seetõttu saab organism seda kergesti omastada ja töödelda. Kõrge valgusisalduse tõttu annab liha aga ka palju puriine. Need on valgu kõrvalsaadused, mis lagunevad organismis kusihappeks ja erituvad tavaliselt uriiniga. Inimestel, kellel on häiritud kusihappe ainevahetus, võib liharikas dieet põhjustada podagrahooge.
Parem valge kui punane liha
Punane liha, nagu veise- ja sealiha, on rikas raua poolest, mida on vaja punaste vereliblede moodustamiseks. Liiga palju punast liha soodustab aga käärsoolevähi, südame-veresoonkonna haiguste ja diabeedi teket. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) klassifitseeris selle "tõenäoliselt kantserogeenseks". Valge liha ehk linnuliha on paremini seeditav, vähem kaloreid ja vähem rasva.
Rasvasisaldus on erinev
Liha rasvasisaldus varieerub sõltuvalt liha liigist ja sõltub ka loomade söödast. Üldiselt on rasvasisaldus viimastel aastatel jätkuvalt langenud. Siin on määravaks rasva tüüp – tervislikud küllastumata rasvhapped ja ebatervislikud küllastunud rasvhapped. Linnulihas on üldiselt suurem küllastumata rasvhapete osakaal kui punases lihas.
Kolesteroolisisaldus on seevastu suhteliselt konstantne. Sõltuvalt liha ja jaotustükkide tüübist kõigub see 60–80 milligrammi kolesterooli 100 grammi kohta. Maheliha on eelistatav eetilistel põhjustel ega vaja profülaktilisi ravimeid, kuid see ei pruugi olla kvaliteedi poolest parem.
