Danielle Moore
Kohe pandeemia alguses arutati loomi kui võimalikke SARS-Cov-2 koroonaviiruse kandjaid. Wuhani turg asus aga teistest riikidest kaugel – ja nii tekkis kahtlus, et viirus võib levida ka imporditud liha või muude imporditud loomsete saaduste kaudu.
Liha kui koroona põhjustaja
Juba ammu on teada, et loomsete saaduste, nagu liha, piim ja munad, tarbimine võib olla tervisele kahjulik. Mida rohkem liha süüakse, seda suurem on risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse, kõrge vererõhu, diabeeti ja vähki, millest oleme siin juba teatanud: Lihasööjad surevad varem. Aga kuidas saab juhtuda, et nakatute koroonasse Hiinast või Itaaliast pärit loomsete saaduste kaudu?
Föderaalse riskihindamise instituudi andmetel ei ole praeguste teaduslike teadmiste põhjal tõendeid selle kohta, et koroona võib levida toidu kaudu või kokkupuutel toodete ja tarbekaupadega. Miks aga esitatakse seoses SARS-CoV-2-ga toore liha ja lihatoodete käitlemise ja valmistamise hügieenieeskirjad?
SARS-CoV-2 sai alguse loomariigist
Tegelikult on 70 protsenti kõigist uutest viirushaigustest, nagu gripp, HIV ja Ebola, pärit loomariigist. Sama ka SARS-CoV-2 puhul. Sest väidetavalt kandis see viirus nahkhiirtelt edasi veel tuvastamata metsloomale. Sealt levis see Wuhani (Hiina) Huanani mereandide hulgimüügiturul inimestele.
On ilmne, et Hiina hõrgutisi, nagu nahkhiiresupp või pangoliinid, ei soovitata nüüd süüa. Kuna aga vöölane šnitslit või täidetud puuviljanahkhiire leidub enamikus Euroopa köökides harva, puudub selles osas koroonaviirusel vastav levikutee. Nüüd tekib aga küsimus, kas populaarne sealiha šnitsel kujutab endast ka nakatumisohtu, kui liha pärineb algselt Hiinast või kõrge nakatumismääraga riikidest.
Saksamaal suudeti tuvastada patsient 0 (isik, kellelt haigus levis). Itaalias tekitas SARS-CoV-2 kiire levik aga ilmselt mõistatuse. Sellest tulenevalt kaaluti ka muid ülekandeteid. Näiteks on juba teada, et Lähis-Ida respiratoorse sündroomi koroonaviirus (MERS-CoV) hüppas nahkhiirtelt dromedaaridesse ja seejärel inimesteni.
Seetõttu pole irratsionaalne mõte, et koroonaviirusi võivad edasi kanduda ka kohalikud põllumajandusloomad ja seega šnitsli, steigi jms kaudu, mida meie piirkondades massiliselt tarbitakse.
Lihatünnid teel Hiinast EL-i
Igaüks, kes sööb Euroopas liha ja muid loomseid saadusi, surub tavaliselt maha tõsiasja, et need – nt B. Saksamaal kuni 98 protsenti – on pärit vabrikukasvatusest. Lisaks usutakse kergesti, et need olendid sündisid, kasvasid ja tapeti oma kodumaal. Kuid see on eksiarvamus!
Toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO andmetel toodeti 330. aastal maailmas umbes 2017 miljonit tonni liha, sealhulgas 120 miljonit tonni sealiha. Suurim sealihatootja on Hiina 54 miljoni tonniga aastas. 2019. aastal imporditi Hiinast Saksamaale ligikaudu 28,444 tonni liha (v.a linnuliha).
Itaalias imporditakse juba 40 protsenti seal tarbitavast veise- ja 35 protsenti sealihast välismaalt. Importkaubaks on odavalt toodetud liha sellistest riikidest nagu Brasiilia, Argentina ja Hiina.
Itaalias konfiskeeriti Hiinast pärit saastunud liha
Näiteks 22. jaanuaril 2020 eraldas Guardia di Finanza (finantspolitsei) Padovas Hiinast umbes 10 tonni sealiha, imporditi Itaaliasse musta ja nakatus sigade Aafrika katkuga. Liha oli u. määratud sattuma Hiina restoranide sööjate taldrikutele.
Kuigi see viirus ei saa (veel) inimesi nakatada, on sündmuse eesmärk illustreerida, kui riskantseks on liha tarbimine muutunud. Kes saab ikka kindel olla, millist liha neile supermarketis või restoranis pakutakse, kust see pärit on ja milliseid terviseriske see endaga kaasa toob?
Juba praegu on selge, et koroonaviirus võib nakatuda nakatunud metsloomade liha süües. Seda, kas koduloomad, näiteks sead, kujutavad endast ohtu, nagu see oli MERS-CoV puhul dromedaaride puhul, vajab veel selgitamist. Fakt on see, et liha on väga sageli mikroobidega saastunud.
Näiteks Föderaalse Tarbijakaitse- ja Toiduohutuse Ameti (BVL) 2019. aasta aruanne näitas, et ligikaudu 50 protsenti uuritud kanalihaproovidest olid saastunud Campylobacter bakteriga, mis põhjustab Saksamaal igal aastal 68,000 2019 haigust. . aastal avastati ka veiselihast ja munadest viirusetaolisi patogeene, mis suurendavad käärsoole-, rinna- ja eesnäärmevähi riski.
Ebapiisav päritolu märkimine, petlik märgistus ja must turg
Kas loomseid saadusi üldse süüa peaks, on ja jääb moraalseks küsimuseks. Kes saab vastutada selle eest, et loomavabrikutes piinatakse lugematul hulgal elusolendeid just selleks, et meil oleks iga päev taldrikul liha, ilma milleta saaksime väga hästi ja väga tervislikult elada?
Teisest küljest tuleks mõelda, mida see meie tervisele tähendab. Sest kui Hiinas poleks metsloomadest valmistatud roogade ahnus olnud nii suur, oleksime võib-olla säästetud kogu pandeemiast koos selle tagajärgedega. Kindel on ka see, et poes käies ei saa ikka kindel olla, kust liha tegelikult pärit on. Kuna päritolumärgistus jätab palju soovida:
- Silt, millel on teave loomade kasvatamise ja tapmise kohta, on kohustuslik ainult pakendatud liha puhul.
- Liha päritolu tuleb märkida ainult siis, kui tegemist on töötlemata liha või hakklihaga.
- Peale veiseliha võib pakkimata liha päritolu hämaraks jääda.
- Lisaks on päritolu- ja aegumiskuupäevadega seotud petturlikud sildid levinumad, kui me arvatagi tahaksime. Liha müüakse ka mustal turul, mis loomulikult ei allu mingisugusele kontrollile. Toidumaffia teenib rohkem kasumit kui kunagi varem.
Koroona ennetamine: parem ilma lihata
Kas jätkaksite liha ostmist ja söömist, kui oleks selge, et võite sellest koroona nakatuda? Ilmselt mitte! Kuna aga juba täna on selge, et liha võib saastuda mikroobidega (ükskõik mis liikidega) sagedamini, kui me sooviksime, võiks oma tarbimiskäitumist vastavalt muuta.
Kui soovite jätkata loomsete saaduste söömist, soovitame loota ainult laitmatule kvaliteedile. Isegi maheliha ei taga head loomakasvatust! Seetõttu ostke liha oma piirkonna väikeselt või keskmise suurusega ettevõttelt pärast seda, kui olete seda isiklikult vaadanud. Vähenda oma lihatarbimist nii palju kui võimalik ja viska säästlikkus hiljemalt loomsete saaduste ostmisel üle parda. Sest odava liha taga on põhimõtteliselt loomade kannatused, töötajate ärakasutamine ja kehv kvaliteet.
