John Myers
Stress võib teid haigeks teha ja põhjustada palju erinevaid sümptomeid, kuid eriti seedeprobleeme, nagu kõhupuhitus, kõhulahtisus või ärritunud soole sündroomiga sarnased sümptomid. Erinevad uuringud näitavad, et väga spetsiifilised probiootikumid aitavad organismil stressiga paremini toime tulla.
Probiootikumid stressi vastu
Probiootikumid on kombinatsioon erinevatest bakteritüvedest, mida tavaliselt võetakse kapslite või pulbrina. Nende eesmärk on luua terve soolestiku mikrofloora. Sest ainult terve sooleflooraga saavad inimesed terveks jääda. Teisalt võib soolefloora tasakaalustamatus kaasa tuua suure hulga väga erinevaid haigusi.
Seetõttu ei reguleeri probiootikumid mitte ainult soolestiku tervist ega paranda seega seedeprobleeme, vaid neil on palju rohkem kasulikku mõju inimeste üldisele tervisele. Näiteks teame, et probiootikumid võivad alandada kõrget kolesterooli ja kõrget vererõhku, aidata igeme- ja nahaprobleemide korral, kaitsta gripi eest ja tugevdada immuunsüsteemi. Samuti on näidatud, et probiootikumid ja soolefloora seisund võivad mõjutada inimese psüühikat.
Probiootikumid mõjutavad psüühikat
Bakterite koostis soolestikus mõjutab selgelt vaimset tervist. Soolefloora ise kontrollib söömiskäitumist, sest meie soolebakterid ütlevad meile väga peenelt, mida me sööma peaksime. Arvame, et meil on isu selle või tolle järele. Tegelikkuses on see meie soolestiku bakterite isu, mida me tajume enda omana.
Jah, tõenäoliselt on soolefloora – kui see on häiritud – isegi seotud autismi, ADHD, Alzheimeri tõve ja depressiooni tekkega. Erinevad viimaste aastate uuringud on näidanud ka seda, kuidas soolefloora seisund mõjutab isiklikku vastuvõtlikkust stressile. Võttes teatud probiootilisi baktereid, saate leevendada stressiga seotud sümptomeid ja tagada, et stress ei loe enam nii palju ega avaldu enam nii tugevalt füüsilistes sümptomites.
Probiootikumid aitavad eksami stressi vastu
2016. aasta mais näitas Jaapani uuring arstitudengite seas, kes pidid sooritama oma lõpueksameid meditsiinis, kui hästi suudavad probiootikumid kontrollida füüsilist stressi.
Õpilased võtsid eksamiteks valmistumise etapis probiootilisi toidulisandeid ja leidsid, et nende eksami stress ja sellega seotud stressisümptomid võivad selle tulemusel oluliselt väheneda.
Bakteritüvi Lactobacillus casei võib vähendada paljusid stressisümptomeid, eriti neid, mis mõjutavad seedesüsteemi, selgitab uuringu autor dr Kouji Miyazaki, Jaapanis Tokyos asuva Yakulti keskinstituudi toiduuuringute osakonna direktor.
Uuring avaldati Ameerika mikrobioloogiaühingu ajakirjas Applied and Environmental Microbiology.
Kaheksa nädalat enne eksamit võttis üks õpilaste rühm (23 inimest) probiootikumi (mis sisaldas L. casei). Teine rühm (24 õpilast) sai platseebot. Iganädalaste intervallidega vaadeldi, kuidas muutusid õpilaste stressisümptomid. Kas kõhuvalu ja ebamugavustunne paranesid? Kas ärevus ja närvilisus muutusid?
Lisaks uuriti katsealuste stressihormooni taset (süljekortisool) ja 179 stressireaktsioonidega seotud geeni aktiivsust. Selgus, et probiootikumi igapäevane võtmine suutis esialgu vähendada seedeprobleeme ja kõhuvalu.
Probiootikumid vähendavad stressihormooni taset
Lisaks tundsid probiootikumi saanud õpilased vähem stressi ja nende kortisoolitase langes. Muutus ka stressigeenide aktiivsustase. Platseeborühmas tõusis see katse lähenedes taevasse. Probiootikumide rühmas seevastu suurenes see vaid mõõdukalt.
Soolefloora koostise osas suutsid teadlased kindlaks teha, et nn Bacteroidetes bakterite osakaal enne teste suurenes oluliselt ainult platseeborühmas. See soolestiku bakterite perekond on otseselt seotud stressiga. Mida rohkem on inimesel stressi, seda rohkem Bacteroidetes'e baktereid tema sooleflooras paikneb.
Probiootikumide rühmas oli seevastu õpilaste soolefloora suurem mitmekesisus ja tasakaalustatum soolebakterite populatsioon.
Probiootikumid ravivad soolestiku-aju telge
Probiootikumidega ei saa ravida mitte ainult stressi, vaid ka ärevust, sest need reguleerivad nn soolestiku-aju telge nii, et stressi ja ärevust on võimalik vähendada. "Soolestiku-aju telg" viitab soolestiku ja aju vahelisele ühendusele. See ilmneb järgmiselt:
Suurem osa inimese närvirakkudest asub soolestikus – mõne allika järgi kuni 70 protsenti. Seetõttu räägitakse ka nn enteraalsest närvisüsteemist ehk kõhuajust. Kõhuaju on nüüd tihedalt seotud peaajuga. Nende kahe vahel käib pidev dialoog – mõlemas suunas toimiv infovahetus.
See tähendab, et aju ja soolestik kontrollivad ja mõjutavad üksteist. Häirete korral soolestikus kannatab aju ja tuju – psühholoogilise pinge ja emotsionaalse erutuse korral sooled.
Kuidas stress kahjustab soolestikku – ja kuidas soolestik muudab selle stressile vastuvõtlikumaks
Soolestiku häireid võivad põhjustada infektsioonid, antibiootikumravi, aga ka stress. Need häired väljenduvad algselt soolestiku mikrofloora ebasoodsas muutuses.
Inimestele ebasoodsad bakterid on põletikulise toimega ning soole limaskesta suurenenud läbilaskvuse tõttu paljunevad üha enam. Läbilaskev soole limaskest ja kroonilised põletikulised protsessid panevad nüüd kõhupiirkonna aju edastama ajju vastavalt ergastatud signaale.
Tulemuseks on see, et reageerite stressile palju tugevamalt, muutute palju tundlikumaks ja kannatate ootamatult ärevuse ja depressiooni käes. Probiootikumid võivad aidata seda arengut tagasi pöörata ja võimaldada sooleflooral taastuda.
Probiootikumid leevendavad ärevust ja depressiooni
Viimase 15 aasta jooksul on sellel teemal tehtud palju uuringuid – juba on teada võimalikud toimemehhanismid, mille abil probiootikumid aitavad leevendada ärevust ja depressiooni oma mõju kaudu soolestikule:
- Probiootikumid varustavad soolefloorat tervete bakteritüvedega ja võimaldavad seega taas harmoonilist soolestiku ja aju dialoogi.
- Probiootikumid tõrjuvad välja põletikueelsed ja soolestikku kahjustavad bakterid, mis eritavad sageli toksilisi aineid, mis teadaolevalt põhjustavad ärevust ja depressiooni.
- Probiootikumid vähendavad põletikueelsete tsütokiinide taset – ja kõrge tsütokiinide tase on teadaolevalt korrelatsioonis depressiooniga.
- Probiootikumid suhtlevad otse kesknärvisüsteemiga, mille tulemuseks on positiivne muutus neurotransmitterite tasemes ajus. Neurotransmitterid, nagu serotoniin ja dopamiin, vastutavad nüüd hea tuju eest.
Nüüd võivad probiootikumid koosneda paljudest erinevatest bakteritüvedest – ja mitte kõik ei toimi võrdselt hästi stressi, depressiooni, ärevuse ja muude emotsionaalsete seisundite vastu.
Millised probiootikumid aitavad stressi vastu?
Ülaltoodud uuringus kasutati bakteritüve L. casei. Kahe bakteritüve Lactobacillus helveticus ja Bifidobacterium longum stressi leevendava toime kohta on uuringuid oluliselt rohkem. Neil mõlemal on soole limaskesta rakkudele põletikuvastane toime.
L. helveticus võib kaitsta ka soolefloorat kahjulike bakterite sissetungi eest. Ja mõlemad tüved omakorda vähendavad oma nn barjäärifunktsiooni tõttu sooleseina läbilaskvust.
Kõigi nende mõjude koosmõjul väheneb stressist tingitud põletik ja närvipõletik soole limaskestas ning seejärel palju muud tervise paranemist – nii füüsilisel kui psühholoogilisel tasandil.
Stressivastased uuringud probiootikumidega
Topeltpimedas platseebokontrollitud randomiseeritud uuringus võtsid 75 stressisümptomite all kannatavat vabatahtlikku kahe mainitud probiootikumi (L. helveticus ja B. longum) kombinatsiooni või platseebot.
Kolme nädala pärast olid stressiga seotud seedeprobleemid (iiveldus, kõhuvalu) platseeborühmaga võrreldes vähenenud 49 protsenti. Probiootikumide rühmas olid paranenud ka närvisüsteemi sümptomid, nagu tahhükardia.
Teises kliinilises uuringus (Messaoudi et al., Prantsusmaa) uuriti ka selle spetsiaalse probiootikumide kombinatsiooni mõju stressile, ärevusele ja ka depressioonile 55 stressis inimesel. Mitte ainult stressiga seotud füüsilised sümptomid ei paranenud, vaid ka depressioon, ärevus ja viha. Stressi vähenemist võis konkreetselt näidata ka kortisooli taseme (stressihormooni taseme) põhjal, mis oli probiootikumide rühmas oluliselt langenud.
Probiootikumid mängivad vaimse tervise taastumisel võtmerolli
Ait-Belgnaoui jt väljaanne. uuris mainitud probiootikumide kombinatsiooni mõju ajule üksikasjalikumalt ja kinnitas, et probiootikumide mõju on selgelt määratletav aju tasandil.9 Siin näidati, et probiootikumid võivad parandada stressiga seotud ebanormaalset neuronite plastilisust. Neuronaalne plastilisus kirjeldab närvirakkude võimet muutuda ja kohaneda. Stressi ajal täheldatakse liiga tugevat ja sagedast muutust – seisundit, mida probiootikumid näivad taas reguleerivat.
Kõik need uuringud kinnitavad, et spetsiaalsetel probiootikumidel on soolestiku-aju teljele äärmiselt positiivne mõju. Seega mängivad probiootikumid ehk terve soolefloora tujukõikumistest ja igasugustest psühholoogilistest häiretest taastumisel võtmerolli.
Probiootikumid kaitsevad limbilist süsteemi
Tundub, et probiootikumidel on eriti rahustav toime stressi, ärevuse ja depressiooniga seotud ajupiirkondadele, mistõttu võivad need aidata vältida stressihormoonide vabanemist.
On isegi täheldatud, et probiootikumid võivad vähendada stressiga seotud apoptoosi (programmeeritud rakusurma) limbilises süsteemis, aju piirkonnas, kus nt emotsioone töödeldakse.
Probiootikume nimetavad seetõttu mõned teadlased juba nn psühhobiootikumideks (Dinan jt) – lähtudes terminist “psühhotroopne”, mis tähendab psüühikat mõjutavat ainet.
