John Myers
Üha enam inimesi näeb paastu keha, vaimu ja hinge kevadise puhastusena. Kuidas Buchingeri paast toimib, kas seda saab teha üksi kodus – ja mida see tegelikult kehale teeb?
Regulaarne puhastamine on soovitatav mitte ainult korteri, vaid ka keha jaoks. Paastumine on mõeldud füüsiliseks ja vaimseks puhastumiseks. Üks tuntumaid meetodeid on klassikaline Buchingeri meetodil põhinev ravipaastumeetod, mis ulatub tagasi Saksa arsti ja loodusraviarsti Otto Buchingeri (1878-1966) välja. Viis päeva või kauem on lubatud ainult köögiviljapuljongi ja lahjendatud mahlade tarbimine, samuti vähesel määral piimatooteid. Seega saab keha minimaalselt kaloreid, vitamiine ja mineraalaineid. Terapeutilisele paastule omistatakse mitmesuguseid positiivseid mõjusid.
Paastumine toob kaasa kasulikud biokeemilised muutused
Juba ürgsetest aegadest on inimese ainevahetust kohandatud paastuaegadega: külluse faasis sõid meie esivanemad takistamatult, defitsiidifaasis jäi kõht mõneks tunniks või päevaks tühjaks. Meie keha elab üle pikemaid näljaperioode, salvestades energiavarusid erinevatesse organitesse ja kudedesse (sh rasvaladestustena) ning vajadusel neid uuesti mobiliseerides. Pärast pikka söömata perioodi hakkab see vabastama aineid, mis aktiveerivad rasvade lagunemist. Organismis toimuvad tervendavad biokeemilised muutused, näiteks paraneb suhkru- ja rasvaainevahetus.
Kas paastuga on võimalik "detoksifitseerida"?
See, mida Buchinger nimetab "detoksifitseerimiseks", on teaduslikult kahtlane: räbu on väidetavalt ainevahetuse jääkproduktid, mis ladestuvad kehas ja võivad põhjustada haigusi. Eksperdid märgivad, et ainevahetuse lõpp-produktid erituvad pidevalt neerude, soolte, kopsude ja naha kaudu.
Paastumisel hakkavad aga nähtavasti käima pidevalt alateadvuslikud rakupuhastusprotsessid (autofagia): “Paastumine aktiveerib nii-öelda organismi enda prügiveo,” selgitab toitumisdoktor Anne Fleck.
Paastuarst Buchinger koges omal nahal, et söömata jätmine mobiliseerib keha isetervendavad jõud – ta kasutas seda oma reuma leevendamiseks. Sellest ajast alates on erinevad uuringud dokumenteerinud tervist edendavate protsesside kulgu organismis. Paastumisel on seega põletikuvastane toime: organismist eraldub aineid, mis võivad organismis põletikulisi protsesse summutada.
Terapeutiline paastumine ei too kaasa püsivat kaalulangust
Täielik toidust loobumine vallandab aga ka stressi: kuna keha ei saa toidust energiat, vähendab see energiatarbimist (põhiainevahetuskiirust) ja lagundab lihastes energia tootmiseks valku. Pikaajalisel paastumisel võivad seetõttu olla soovimatud kõrvalmõjud, näiteks lihaste kurnatus, kui seda ei kompenseerita füüsilise aktiivsusega.
Kilod kukuvad paastu ajal kiiresti maha, kuid padjandid on pärast paastu katkestamist veelgi kiiremini puusadel tagasi, kui toitumises põhimõttelist muutust ei toimu: tekib jojo-efekt, mida teatakse ja kardetakse ka dieetides.
Varasemate haigustega paastumine ainult arsti järelevalve all
Isegi kui terapeutiline paastumine võib tervist edendada, ei tohiks raskete südame- ja neeruhaiguste, vähi, podagra või sapipõieprobleemidega inimesed paastuda. Ainult terved inimesed saavad ise paastu alustada – varasemaid haigusi põdejad peaksid alati enne oma arstiga rääkima. Arsti järelevalve all on võimalik kuuri läbida spetsiaalsetes paastukliinikutes. Rehabilitatsioonimeetme osana katavad kohustuslikud ravikindlustusseltsid teatud kliiniliste piltide kulud.
Paastumine Buchingeri järgi: vaimne pool
Oluline tegur paastu juures on Buchingeri järgi ka vaimne pool. Paljud paastuvad inimesed teatavad, et mitmepäevane teadlik hoidumine on kehale kasulik. Leiad taas sisemise rahu ja koged paranenud kehatunnet. Seda mõju tugevdab igapäevaste puhkeperioodide lisamine. Muutunud suhtumine toidusse ja toitumisse avaldab mõju ka peale paastuperioodi. Paastumine võib olla väga hea algus elustiili muutmiseks, nagu toitumise muutmine, suitsetamisest loobumine ja füüsilise koormuse suurendamine.
Buchingeri meetod töötab nii: paastu alustamine
Paastukuur algab ühe-kahepäevase ettevalmistava faasiga, nn leevenduspäevadega. Kerge toit nagu aurutatud köögiviljad, köögiviljasupp või puder leevendab soolte koormust.
Tegelik esimene paastupäev algab siis põhjaliku soolte tühjendamisega, et paastu ajal nälga ei tekiks. Levinud vahend selle vastu on lahtistav jook Glauberi soolaga (apteegist).
Paastujoogid ja toidutarbimine Buchingeri järgi
Paastumisel tuleks tagada päevane vedelikutarbimine vähemalt 2–3 liitrit – vastavalt rohkem trenni tehes. Piisav joomine on oluline, et vältida kõrvalnähte nagu peavalu, vereringehäired või kõhugaasid: köögiviljapuljong ürtidega, teed (hommikul vähese meega), köögivilja- ja puuviljamahlad – eelistatavalt värskelt valmistatud.
Lihaste säilitamiseks on lubatud toitumiskavasse lisada ka valku: 200 grammi kohupiima, jogurtit või piima päevas.
Soolehooldus ja võimlemine
Regulaarne hapukapsamahla joomine reguleerib soolestiku tegevust.
Soodustada eliminatsiooni: sooled vajavad puhastamiseks klistiiri iga kahe päeva järel. Selleks on vaja klistiiri või irrigaatorit – ja aega, et olla häirimatu. Ainult siis, kui klistiir pole üldse võimalik, saate aidata Epsomi soola või FX Passage Salt'iga.
On oluline, et teie vereringe ja ainevahetus käima hakkaks, näiteks Kneippi ja spordiga. Regulaarne füüsiline koormus keskmise koormusega takistab valkude lagunemist lihastest.
