John Myers
Viimastel aastatel on sagenenud hoiatused päikese kahjuliku mõju kohta meie nahale. Päikesekiirtest lähtuvat ohtu ei tasu alahinnata, sest neid peetakse lõpuks vastutavaks nahavähi tekke eest. See on ka põhjus, miks üha enam inimesi väldib päikesevalgust – millel on kaugeleulatuvad tagajärjed muu hulgas nende südame tervisele.
D-vitamiin – päikesehormoon
Erinevad teaduslikud uuringud on näidanud, et D-vitamiin on väga sarnane erinevate steroidhormoonidega, mistõttu hakati sellest ajast peale nimetama hormooni. Sellest ajast alates on D-vitamiini tuntud päikesehormoonina.
Selle nimetuse seletus peitub selles, et D-vitamiini toodab organism ise, eranditult päikesevalguse toimel.
Sõnumikandjana jõuab see seejärel vere kaudu luudesse, lihastesse, ajju, immuunsüsteemi, kõhunäärmesse ja paljudesse teistesse kehaorganitesse, et täita seal oma spetsiifilisi ülesandeid. Kuidas aga organism D-vitamiini puudusele reageerib?
Selgitame seda küsimust südame-veresoonkonna süsteemi näitel.
Kuidas D-vitamiini päikesevalgusest valmistatakse
D-vitamiini eelkäija moodustub maksas. Kui päikesekiired paistavad nahale, areneb D-vitamiinist D3-vitamiini esimene eelkäija.
Nahk ise moodustab seejärel teise D3-vitamiini (kolekaltsiferooli) eelkäija. Nüüd tuleb D3-vitamiin nahalt tagasi maksa transportida, kus seda edasi töödeldakse.
Saadud vitamiini nimetatakse nüüd kaltsidiooliks ja see on D-vitamiini metabolismi aluseks. Seejärel jõuab kaltsidiool lõpuks vere kaudu keharakkudesse, kus toodetakse D3-vitamiini aktiivset vormi – kaltsitriooli.
Pange tähele: D3-vitamiini pakutakse toidulisandina kaltsidiooli kujul. Kaltsitriool on saadaval ainult retseptiravimina.
Täiendus päikesepuuduse korral
D-vitamiini olulist mõju luude tervisele on rõhutatud aastakümneid. Piisava tarbimise jaoks soovitati päevaannust 600 RÜ/päevas, samal ajal peeti normaalseks D-vitamiini taset veres 20 ng/ml.
Tänapäeval on aga paljud eksperdid seisukohal, et see väärtus peaks olema vähemalt 50 ng/ml, et D-vitamiin saaks välja töötada optimaalse toime. Arvestades seda uut leidu, arvatakse, et 4,000–10,000 3 RÜ D-vitamiini, mis võetakse toidulisandina (toidulisandid), on nüüd soovitatav annus, kui inimene ei veeda piisavalt aega päikese käes.
Reaalselt vajamineva D-vitamiini kogus tuleb aga alati individuaalselt läbi mõelda, sest see sõltub erinevatest teguritest. Ühelt poolt tuleb arvestada lähtepunkti ehk organismi enda toodetud kogust.
Lisaks erineb soolestikus imenduv kogus suuresti ka manustatavast annusest. See sõltub suuresti soolestiku tervisest.
Lisaks mängib olulist rolli ka inimese kaal. Kuna D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, kaob see sageli kasutamata rasvaladestustes, eriti ülekaalulistel inimestel.
Vitamiin D3 ja vitamiin K2
Päikese käes viibimise tõttu nahal on D-vitamiini üledoseerimine võimatu. D3-vitamiini lisamisega on olukord erinev. Siin ei saa täielikult välistada üleannustamist, mis võib seejärel põhjustada südameprobleeme.
D-vitamiini lisamisest optimaalse kasu saamiseks tuleks D3-vitamiini võtta koos K2-vitamiiniga (MK-7). Mõlemal vitamiinil on sünergiline toime, mis võib lahustada kaltsiumi ladestumist arterites ja südameklappides ning viia need sinna, kuhu kaltsium tegelikult kuulub – luudesse.
Põletik võib vallandada südame-veresoonkonna haigusi
D-vitamiinil on palju positiivset mõju südame-veresoonkonna süsteemile. See leid on eriti oluline, kuna vahepeal sureb iga teine inimene selle süsteemi haiguse tagajärjel. Kõrge vererõhuga inimestel on kuni kolm korda suurem tõenäosus saada südameinfarkt kui normaalse vererõhuga inimestel.
Mõned kardioloogid tahavad nüüd teha lõpu laialt levinud väärarusaamale, et kolesterool põhjustab südame-veresoonkonna haiguste arengut. Nad usuvad, et arterite põletik, mitte kolesterool, on kõigi südame-veresoonkonna probleemide ja südamehaiguste põhjuseks.
Arterite põletiku põhjused
Suur osa nendest põletikulistest reaktsioonidest on tingitud valest toitumisest. Kardioloogid süüdistavad ülejäänus D-vitamiini puudust. See väitekiri leidis muuhulgas kinnitust kaheksa-aastases uuringus (Ludwigshafeni riskiuuring) 3000 osalejaga. Uuringust selgus, et D-vitamiini puudus suurendab oluliselt südamehaigustesse suremise riski. Seda seost on kinnitanud ka Ameerika uuringud.
D-vitamiini efektiivsuse selgitus seoses südame-veresoonkonna haigustega põhineb asjaolul, et D-vitamiin võib kaitsta igasuguste põletike eest.
Arvestades seda fakti, pole üllatav, et paljud hiljutised uuringud on kinnitanud seost D-vitamiini vaeguse ja südamehaigustega inimeste üha suureneva suremuse vahel.
Brasiilia uuring D-vitamiini kohta
Nimetatud uuringud viidi läbi haiglates, mis on spetsialiseerunud koronaararterite haigusega patsientide ravile. Üks neist uuringutest viidi läbi Brasiilias ja avaldati 2012. aastal.
Selles uuringus osalenud 206 patsiendil mõõdeti algselt D-vitamiini taset veres. Pärast seda jagati osalejad kahte rühma. Ühel patsientide rühmal oli D-vitamiini tase 10 ng/ml või alla selle ja seetõttu peeti neid puudulikuks. Teise rühma D-vitamiini tase oli 20+/- 8ng/ml, mida peeti normaalseks. Need olid ju patsiendid, kes juba põdesid südame isheemiatõbe.
Oluliselt suurem protsent uuringus osalejatest, kellel oli raske D-vitamiini vaegus, suri haiglaravi ajal kui need patsiendid, kelle D-vitamiini tase veres oli nende olukorra jaoks normaalne.
Teadlased jõudsid järgmisele järeldusele:
Raske D-vitamiini vaegus mõjutab oluliselt ägeda koronaarsündroomi (vereringe häired koronaararterites) patsientide suremust.
Teisisõnu, kui teie veres on ebapiisav D-vitamiini tase, surete oluliselt suurema tõenäosusega haiglas pärast infarkti.
Taani D-vitamiini uuring
Septembris 2012 teatati Taani uuringust, mis viidi läbi Kopenhaageni ülikoolis koostöös Kopenhaageni ülikooli haiglaga. Selles uuringus osales üle 10,000 1981 taanlase, kelle D-vitamiini taset mõõdeti aastatel 1983–. Väärtusi on aastate jooksul regulaarselt kontrollitud.
Selle uuringu juht dr Peter Brøndum-Jacobsen teatas järgmise tulemuse:
Oleme täheldanud, et madal D-vitamiini tase veres suurendab oluliselt südamehaigustesse haigestumise või olemasolevate seisundite halvenemise riski võrreldes optimaalse D-vitamiini tasemega. Meie tulemused näitasid, et risk haigestuda südame isheemiatõvesse suureneb 40%. See haigus kirjeldab koronaararterite ahenemist, mis põhjustab südamelihases tõsiseid vereringehäireid, põhjustab valu rindkere piirkonnas ja võib lõpuks vallandada eluohtliku südameataki. Südameinfarkti risk suureneb 64%. Enneaegse surma risk suureneb 57% ja risk surra südamehaigustesse üldiselt koguni 81%.
Ameerika uuring D-vitamiini kohta
Teine uuring viidi läbi Utahi osariigis Salt Lake Citys Intermountaini meditsiinikeskuse südameinstituudis. Selles uuringus osales peaaegu 28,000 50 üle 30-aastast patsienti, kellel ei olnud sel ajal ühtegi südamehaigust. Kõigil osalejatel määrati esmalt D-vitamiini tase veres. Seejärel jagati need mõõtmistulemuste põhjal kolme rühma (väga madal väärtus, madal väärtus, normaalväärtus). Selles uuringus normaalseks peetud juhtväärtus oli ng/ml.
Uuringust selgus, et patsientidel, kellel oli väga madal D-vitamiini tase, oli kaks korda suurem tõenäosus surra südamepuudulikkusesse kui neil, kelle D-vitamiini tase oli organismis normaalne. Lisaks oli uuringus osalejatel madalaima D-vitamiini tasemega rühmas 78% suurem risk insuldi tekkeks ja 45% suurem koronaararterite haigus.
Üldiselt on leitud, et väga madal D-vitamiini tase põhjustab kaks korda tõenäolisemalt südamepuudulikkust kui normaalse tasemega inimestel.
Parim D-vitamiini allikas on päike
Kõik D-vitamiiniga seotud uurimistulemused näitavad selgelt, et meie organism on sellest vitamiinist sõltuv, mistõttu haigusi, mis võivad samuti olla tingitud D-vitamiini puudusest, ei teki esmajoones. Kasutage seda teavet oma tervise huvides. Hoidke end nii sageli kui võimalik loodusliku UV-kiirgusega. Laske päikesel võimaluse korral nahka puudutada, kuid pidage meeles järgmisi soovitusi:
- Ärge jätke end lõõskava päikese kätte, sest päikesekiired jõuavad teieni ka varjatud kohtades.
- Olenevalt nahatüübist ei tohiks päikese käes viibimine kesta kauem kui 5 kuni maksimaalselt 40 minutit.
- Vältige keskpäevast päikest, kuna ohtlik UVA-kiirgus on sel ajal kõrgeim.
- Lühiajalise päikese käes viibimise korral ärge kandke päikesekaitsekreemi, sest päikesekaitsefaktoriga 15 päikesekaitsekreem blokeerib peaaegu täielikult D-vitamiini tootmise.
- Kui ka oma toitumist kontrollida ja vajadusel optimeerida, peaks süda ruttu paremini tundma.
