in

D-vitamiini toidulisandid: kui palju ma tegelikult vajan?

Kas saame toiduga piisavalt vajalikke vitamiine, nt B., et vältida D-vitamiini puudust – või mitte? Kas vitamiine on võimalik üleannustada? Praxisvita selgitab, millal aitavad D-vitamiini preparaadid ja sarnased vitamiinipillid ning kus tuleb olla ettevaatlik.

D-vitamiini toidulisandid

Vitamiinid on elutähtsad: D-vitamiin luudele, C-vitamiin immuunsüsteemile, A-vitamiin silmadele ja nahale ning E-vitamiin kaitseb rakke mürkainete eest. D-vitamiini vaeguse vältimiseks tuleks võimalusel päevitada kümmekond minutit päevas, et organism saaks toota D-vitamiini. Enamikku vitamiinidest organism aga ise toota ei suuda – need tuleb toiduga sisse võtta. See toimib tavaliselt paremini, kui arvate: uuringud näitavad, et tavaline segatoit sisaldab piisavalt vitamiine. Lisaks sisaldab aina rohkem tooteid lisavitamiine – D-vitamiini preparaate võib ja tuleb seetõttu vältida.

Tähtis: D-vitamiini preparaatide üledoos võib pikemas perspektiivis põhjustada terviseprobleeme nagu peavalu, iiveldus ja peapööritus. See kehtib ka teiste vitamiinipillide, eriti A-vitamiini kohta.

Vältida D-vitamiini puudust

Keha vajab aga ka D-vitamiini: ekspertide hinnangul on enamiku sakslaste kehas seda liiga vähe. Võimalikud tagajärjed on luumurrud, diabeet, hulgiskleroos ja depressioon. Ja: mida madalam on D-vitamiini tase, seda suurem on risk haigestuda käärsoolevähki. See on üks väheseid vitamiine, mida keha ise toodab. Piisava tootmise jaoks peab aga kolm kuni viis korda nädalas päikesevalguse käes olema 20 protsenti kehapinnast (nt nägu, käed, käed).

Päevane vajadus: Vähemalt 20 μg (mikrogrammi) – seda vaevalt suudavad katta vähesed D-vitamiini rikkad toidud (rasvane kala, seened, munad). Eriti talvekuudel soovitatakse D-vitamiini preparaate 1,000 rahvusvahelist ühikut (IU) ehk 25 μg päevas (mitte rohkem kui 4,000 IU või 100 μg). Tähtis: D-vitamiini ja kaltsiumiga kombineeritud preparaate ei soovitata, kuna need sisaldavad tavaliselt liiga palju kaltsiumi ja liiga vähe D-vitamiini.

Muud toidulisandid

  • Kaltsiumilisandid

Kaltsium on luude jaoks väga oluline ehitusmaterjal. Tasakaalustatud toitumise korral saadakse piisavas koguses mineraalainet toiduga. Ainult erandjuhtudel, näiteks piimatoodete talumatuse korral, tuleks kasutada täiendavaid tablette. Ettevaatust: Uuringud näitavad, et kaltsiumilisandite regulaarne tarbimine võib pikemas perspektiivis suurendada südameinfarkti riski kuni 86 protsenti – seetõttu pidage enne selle võtmist nõu arstiga.

Päevane vajadus: 1,000-1,200 milligrammi (mg) – kolmandiku sellest katab klaas piima. Kaltsiumirikkad on ka köögiviljad, nagu lehtkapsas, apteegitill, spargelkapsas ja porrulauk, aga ka kõik piimatooted.

  • Mineraalne jood

Jood on vajalik hormoonide kogunemiseks kilpnäärmes. Hea varu korral suudab see säilitada kuni 10 mg joodi – mis vastab kolme kuu vajadusele.

Päevane vajadus: 180-200 μg. Kui kasutate alati jodeeritud soola ja sööte kaks korda nädalas 250 g värsket merekala või mereande, on teie eest hästi hoolitsetud. Tähtis: rasedad ja imetavad naised kannatavad sageli joodipuuduse all. Üldiselt võtke jooditablette alles pärast arstiga konsulteerimist.

  • Mineraalne magneesium

Mineraal on oluline lihaste tööks ja närvistiimulite edastamiseks. Tüüpilised puudulikkuse sümptomid: lihaskrambid.

Päevane vajadus: 300-400 mg, mis tavaliselt kaetakse toiduga. Tähtis: Suurenenud vajadus stressi, suure kuumuse ja pikaajaliste seedetraktihaiguste korral tuleks kindlasti kompenseerida ettevalmistustega. Magneesiumi on kõige parem võtta õhtul, mis hoiab ära ka öised krampide teket.

  • Tsinkkapslid

Mikroelement tsink mängib võtmerolli kehavalkude ja sidekoe moodustumisel. See osaleb haavade paranemises, immuunkaitses ja insuliini säilitamises. Tsink tagab ka tasakaalustatud happe-aluse tasakaalu.

Päevane vajadus: 7 mg (naised) või 10 mg (mehed) – see kaetakse tavaliselt toiduga. Loomset päritolu toiduained on eriti tsingirikkad. Puuduse märgid: juuste väljalangemine ja haavade paranemise aeglustumine. Tähtis: uuringud näitavad, et tsink võib märkimisväärselt vähendada külmetuse sümptomeid. Seetõttu soovitavad arstid esimeste sümptomite ilmnemisel kasutada 20–25 mg tsingikapsleid.

Avatari foto

Kirjutatud Crystal Nelson

Olen ametilt professionaalne kokk ja öösel kirjanik! Mul on bakalaureusekraad küpsetus- ja kondiitritöös ning olen läbinud ka palju vabakutselisi kirjutamiskursusi. Olen spetsialiseerunud retseptide kirjutamisele ja arendamisele ning retseptide ja restoranide blogimisele.

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Kohustuslikud väljad on märgitud *

D-vitamiin – meditsiini uus imeaine?

D-vitamiini üledoos: kui palju päikest keha vajab?