Crystal Nelson
Ilma keeldudeta, aga tervislikumalt ja täie naudinguga – uus toitumistrend inspireerib aina rohkem sakslasi. Siit saad teada, milliseid toiduaineid fleksitarid tarbivad ning kas toitumine on mõistlik ja tervislik.
Flexitaristid nimetavad end inimesteks, kes söövad taimetoitu – lihtsalt paindlikud. Sel põhjusel on nad tuntud ka kui "osalise tööajaga taimetoitlased". Põhimõte on lihtne: flexitaarid muudavad oma argipäeva lihavabaks, kuid lasevad erilistel puhkudel sirutada käe bratwursti või hea steiki järele.
Kui tihti flexitaristid liha söövad?
Fleksitaaridele ei ole seatud kindlaid (maksimaalseid) koguseid liha tarbimiseks. Enamik flexitariste hoidub lihast umbes kolm või enam päeva nädalas. Mõned flexitaristid söövad ainult maheliha ja linnuliha, teised söövad liha ainult erilistel puhkudel ja siiski, teised söövad liha regulaarselt, kuid väga väikestes kogustes. Selle asemel serveeritakse täisteratooteid, kaunvilju, sojatooteid ning palju köögi- ja puuvilju (eelistatavalt mahetooteid).
Miks inimesed muutuvad paindlikeks?
Eelkõige tahavad paindlikud inimesed oma tervist edendada ning eetilistel väärtustel ja keskkonnakaitsel on väike roll. Toit peaks odava asemel olema tervislik ja värskelt valmistatud. Moto: Tee midagi head oma kehale ja südametunnistusele – ilma liialdamata.
Kas olete juba paindlik?
Üha enam sakslasi on uuest suundumusest entusiastlikud: Göttingeni ja Hohenheimi ülikoolide uuringu kohaselt osaleb selles kaksteist protsenti sakslastest. Veel kümme protsenti soovib lihatarbimist vähendada. Vaid 3.7 protsenti sööb puhtalt taimetoitu ning väldib täielikult liha jms.
Flexitars – paindlikud taimetoitlased
Toitumissuundumus tuli algselt välismaalt. Ameeriklanna Helga Morath leiutas 1992. aastal termini flexitarian (mis koosneb sõnadest paindlik ja taimetoitlane), kuna soovis oma menüüs olevaid roogasid täpsemalt kirjeldada.
Restoranipidaja tabas sellega ja lõi uue ellusuhtumise: söö keeldudeta, tervislikumalt ja täie mõnuga – ka eksperdid usuvad, et see on õige tee. Liigne lihatarbimine suurendab ju südame-veresoonkonnahaiguste, rasvumise, diabeedi ja vähi riski.
Organismile tekitavad probleeme eelkõige punases lihas sisalduvad küllastunud rasvhapped. Kuid: kõige kauem ei ela taimetoitlased, vaid inimesed, kes söövad aeg-ajalt lisaks rohketele köögiviljadele, puuviljadele ja kalale ka liha. Seda on näidanud suur uuring, mis on kestnud 18 aastat ja milles on kohati 450,000 osalejat.
"Tulemus on mõttekas, sest liha sisaldab mitmeid tervist edendavaid aineid," selgitab Zürichist pärit professor Sabine Rohrmann ajakirjas Apotheken Umschau. Kuigi neid leidub ka taimedes, suudab inimorganism neid paremini ära kasutada loomsetest saadustest.
Flexitaristid on terved
"Fleksitaarne toitumine on täpselt õige asi," kinnitab Saksa Toitumisühingu (DGE) president professor Helmut Husker. Nii saate optimaalse koguse olulisi toitaineid. DGE soovitused on 300–600 grammi liha nädalas. See oleks umbes 15–30 kilogrammi aastas. Ja seda on umbes poole vähem kui praegu Saksamaal aastane tarbimine inimese kohta – see on umbes 60 kilogrammi aastas.
