Dieet mõjutab isiklikku tervist – see on hästi teada. Palju vähem teatakse, kuidas toitumine seda täpselt teeb. Loomulikult aitavad vitamiinid ja mineraalained tervena püsida. Nüüd on aga leitud, et toitumine mõjutab isegi inimese geene ja võib seega otsustada, kas ta on terve või haige. Sest paljusid geene saab sisse ja välja lülitada. Kui tervislik toitumine võib teatud tervist edendavaid geene sisse lülitada, siis tänapäeva dieet lülitab need lihtsalt välja.
Geenid määravad tervise või haiguse
Geenid on DNA osad, või teisiti öeldes: DNA koosneb paljudest kõrvuti asetsevatest geenidest. Geenid ei määra ainult meie sugu, välimust ja keha suurust. Geenid määravad meie igapäevaelu. Need sisaldavad kogu teavet kõigi ainete kohta, millest organism sõltub ja mida neis iga päev toodetakse.
Geenid tagavad pideva uute rakkude tekke, haavade paranemise, karvade kasvamise, lihaste moodustumise ning piisava hulga hormoonide, ensüümide või antikehade moodustumise. Geenid on iga inimese kasutusjuhised. Need näitavad, kuidas vastav inimene töötab.
Selle kasutusjuhendi sisu või geenid on muutumatud. See selgitab kõiki funktsioone, mis inimestel seisavad – nii aktiivsed kui ka passiivsed.
Nüüd aga võiks mitteaktiivsed geenid aktiveeruda näiteks selleks, et immuunsüsteem saaks uute väljakutsetega paremini toime või et organism saaks end paremini infektsioonide eest kaitsta. Selleks saab sisse lülitada mitteaktiivsed geenid – välismõjude, nt toitumisest saadava B. mõjul.
Kuidas see töötab? Kuidas täpselt võib inimese toitumine geene mõjutada? Dieet teeb väikese tiiru, nimelt soolefloora kaudu.
Soolefloora suhtleb inimese rakkudega
Juba mõnda aega on teada, et toitumine mõjutab bakteriaalse floora koostist organismis. See ei puuduta ainult baktereid soolestikus (soolefloora), vaid ka baktereid tupes (tupefloora), suus ja kurgus (suu floora) ning nahal elavaid baktereid (nahafloora). ). Kuidas kõik need bakterid nende inimestele täpselt mõjuvad, pole aga kaugeltki selge.
Wisconsini ülikooli teadlased on nüüd jõudnud sammu kaugemale. Nad avastasid, et bakterid suhtlevad oma inimesega teatud sõnumitootmisainete kaudu – vastavalt 2016. aasta novembris erialaajakirjas Molecular Cell avaldatud teadlastele. Need sõnumitoojad mõjutavad omakorda raku tuumas olevaid histoone. Histoonid on ained, mis võivad geene sisse ja välja lülitada. (Histoonide ja sarnaste ainete kogumit nimetatakse epigenoomiks.)
Histoonid võivad mõjutada transkriptsiooni. See tähendab geenis talletatud teabe teisendamist. Näiteks kui geen sisaldab teavet teatud valgu moodustumise kohta, võivad histoonid seda valgu moodustumist mõjutada.
See tähendab, et inimese bakteriaalne floora võib histoone mõjutades mõjutada inimese geene ja seeläbi tema tervislikku seisundit.
Kuidas toitumine geene mõjutab
Vastastikuse mõju täpne jada on kokku võetud järgmiselt:
- Dieet kontrollib soolefloorat
- Soolefloora moodustab sõnumitooja aineid
- Messenger ained mõjutavad histoone
- Histoonid aktiveerivad geene
- Geenid otsustavad, kas inimesed on terved või haiged
Samuti on juba teada, et see mõju ei mõjuta ainult vastava taimestiku vahetus läheduses olevaid geene. Soolefloora ei saa seetõttu mõjutada mitte ainult transkriptsiooni soolestikus, vaid ka täiesti erinevates kehaosades, näiteks maksas ja rasvkoes.
See on esimene, millest loodame, et on palju põhjalikumaid uuringuid, mis aitavad meil selgitada seost soolestiku mikrofloora ja selle mõju vahel inimeste tervisele.
ütleb Madisoni osariigi Wisconsini ülikooli biomolekulaarse keemia professor dr John Denu, üks juhtivaid uuringuautoreid.
Toitumine kontrollib geene soolefloora kaudu
Huvitav oli näha, mil määral toitumine siin rolli mängis. Kui võrrelda tasakaalustatud toitumist (rohke puu-, köögivilja- ja kiudainesisaldus) tüüpilise lääneliku ehk “tavalise” toitumisega (madala kiudainesisaldusega, kõrge rasva- ja suhkrusisaldusega), ei ilmnenud midagi uut:
Bakterioloogia abiprofessori dr Federico Rey sõnul erines normaalselt toidetud katsealuste soolefloora oluliselt läänest toituvate osalejate omast. Kiudainerikas dieet annab soolefloorale palju rohkem toitaineid, et saaks areneda palju tervem soolefloora. Mitte ainult ei moodustu rohkem soolebaktereid, vaid areneb ka palju rohkem erinevaid bakteritüvesid ehk palju rohkem erinevaid bakteritüvesid.
Järelikult arenevad tervisliku taimse toitumise juures intensiivsemalt ka need sõnumikandjad, mis – nagu eespool selgitatud – võivad histoonidele mõju avaldada. Lääne dieedi puhul see nii ei olnud.
Soolefloora sõnumikandjad: lühikese ahelaga rasvhapped
Nüüd teame, et need ained – lühikese ahelaga rasvhapped (nt võihape ja propioonhape), mis tekivad sooleflooras kiudainete juuresolekul – on ülimalt olulised kirjeldatud mõju seisukohalt koes olevatele geenidele,” ütles ta. Denu.
Kui andsite soolefloorata testisikutele toidulisandina lühikese ahelaga rasvhappeid, siis toimusid täpselt samad positiivsed geneetilised muutused, mis tervisliku toitumisega katseisikutel.
Selles kontekstis on juba ammu teada, et diabeetikutel ja südame-veresoonkonna haigustega inimestel on soolefloora, mis moodustab palju vähem lühikese ahelaga rasvhappeid kui tervetel inimestel. See on seda ebasoodsam, et lühikese ahelaga rasvhapetel on ka põletikuvastane toime – krooniliste põletikuliste haiguste hulka kuuluvad eelkõige diabeet ja südame-veresoonkonna haigused.
Polüfenoolid mõjutavad ka geene
Sellegipoolest ei tohiks teadlaste sõnul nüüd lühikese ahelaga rasvhappeid toidulisandina võtta. Palju parem on süüa rohkem puu- ja köögivilju. Kuna need sisaldavad palju rohkem kui kiudaineid (millest soolefloora võib toota lühikese ahelaga rasvhappeid). Polüfenoolid sisalduvad ka tervislikus köögiviljades ja puuviljades. Need metaboliseeruvad ka soolestikus ja võivad avaldada positiivset mõju kromatiinile (DNA komponent).
Järeldused lühikese ahelaga rasvhapete mõju kohta on seega vaid jäämäe tipp, mida tuleb toitumise valdkonnas veel uurida ja kuidas see võib inimese geene mõjutada.
Aktiveerige oma geenid tervisliku toitumisega
Tõsiasi on aga see, et tervislik taimne ja seetõttu vegan toitumine, milles on palju puu- ja juurvilju, mõjutab soolefloorat nii, et see võib toota teatud rasvhappeid, mis nüüd põhjustavad geneetilisi muutusi. Need muutused võivad omakorda aidata inimestel paremini praeguste keskkonnatingimustega kohaneda ja tervena püsida.
Ja nii on meie ees veel üks pusletükk, mis tõestab, kui arukas on järgida tervislikku toitumist ning toita end puu- ja köögiviljarikka dieediga.