Bayanda abantu ababhekene nezifo zenhliziyo nemithambo yegazi. Isifo senhliziyo singesinye sezimbangela eziyinhloko zokufa emhlabeni wonke, ngakho “abanenhliziyo” kudingeka bayinakekele kahle impilo yabo.
Kunezinyathelo ezifakazelwe ngokwesayensi ongazithatha ukuze uphile isikhathi eside, okuhlanganisa nokunaka kakhulu okudlayo.
Ucwaningo lwakamuva lubonisa ukuthi kuhlanganise nokudla okwengeziwe okusekelwe ezitshalweni, ikakhulukazi lokho okucebile nge-omega-3 fatty acids, ekudleni kungase kube ukhiye wokwandisa isikhathi sokuphila kwabantu abanesifo senhliziyo.
Ekuhlaziyeni okushicilelwe ku-Journal of the American College of Cardiology, u-Alex Sala-Vila, Ph.D., we-Institute of Medical Research eSibhedlela i-del Mar e-Barcelona, futhi ozakwabo bahlola idatha evela kubantu abangu-905 abaneminyaka yobudala engama-67. Bonke bekuyiziguli ezinenkinga yenhliziyo izinkinga zabo zenhliziyo nemithambo yegazi zidalwe yizizathu ezahlukahlukene.
Iziguli zalandelwa ngokwesilinganiso ngemva kweminyaka engu-2.4. Phakathi nalesi sikhathi, abantu abangu-85 babulawa isifo senhliziyo, futhi abangu-140 babulawa ezinye izimbangela. Lapho abacwaningi beqhathanisa iziguli ezinamazinga aphezulu kakhulu futhi aphansi kakhulu e-ALA, bathola ukuthi iziguli ezinamazinga aphezulu zinengozi ephansi yokulaliswa esibhedlela okokuqala ngenxa yokuhluleka kwenhliziyo, ukufa ngenxa yesifo senhliziyo, nokufa kuzo zonke izimbangela.
"Kuhlanganisa ukudla okucebile kwe-ALA, okufana nama-walnuts, ekudleni kwanoma yimuphi umuntu, kungakhathaliseki ukuthi une-HF noma cha, kungase kuholele ezinzuzweni [zenhliziyo nemithambo yegazi] ngale kwemiphumela ecatshangelwayo [ekuhlulekeni kwenhliziyo]," kusho uchwepheshe.
Imbewu ye-Hemp, imbewu ye-chia, nezinhlamvu zefilakisi aziqukethe kuphela i-omega-3 fatty acids esekelwe esitshalweni kodwa futhi nama-antioxidants asiza ukulwa nokuvuvukala, kusho ochwepheshe.
Ungawafafaza ku-oatmeal, uwafake kumasaladi, uwahlanganise nama-smoothies, noma uwasebenzise njengebhotela lamantongomane kumasemishi.