Inani elikhulu lama-salmon afuywa eNorway ashone ngobuhlungu. Imboni ye-salmon nayo ingase ibe necala ngokwengxenye. Ukuphela kokufa akukabonakali.
Isiphetho esibi sehlele ama-salmon ayizigidi eziyisishiyagalombili emapulazini ezinhlanzi aseNorway. Lokhu kungenxa ye-microalgae okwamanje esabalala ogwini olusenyakatho yeNorway. Ulwelwe lunamathela ezimbotsheni zezinhlanzi, lubangele ukufa okunyantisayo ngokuphelelwa umoya. Njengoba ama-salmon afuywayo ekhejiwe emapulazini ezinhlanzi, ngokungafani nama-salmon asendle, awakwazi ukubhukuda.
Ukuqhakaza kwe-algal kuholela ekufeni kwabantu abaningi kuma-salmon afuywayo
Ngokwayo, i-algae eqhakazayo i-Chryschomulina laedbaeteri ayinabungozi futhi iyingxenye ebalulekile yochungechunge lokudla. Nokho, isimo sezulu esifudumele samuva siye sabangela ukuba ukhula lwasolwandle luchume ogwini olusenyakatho yeNorway. "Nakuba ukuqhakaza kwe-algal kuyisenzakalo esingokwemvelo, akuvamile ukuthi kugxilwe futhi kubulale njengoba kwenzeka kulo nyaka," u-Aleksander Balteskard, umkhulumeli weNorthern Lights Salmon kanye noSorrollnesfisk etshela i-New York Times. Izimila zasolwandle zingaqhuma lapho amanzi efudumala noma amanzi eba buthaka. Ukushintsha kwesimo sezulu nakho kunomthelela ekuqothulweni kwabantu abaningi njengamanje eNorway.
Izifunda zaseTroms naseNordland zithintwa ukuqhakaza kwe-algal okubulalayo. “Akusensuku zatshwala ukusho ukuthi kuzolahleka kangakanani kubakhiqizi. Izibalo zokuqala ziphakamisa ukuthi izinhlanzi ezifile eziyizigidi eziyisishiyagalombili, okulingana namathani angu-40,000 e-salmon angafinyeleli ezimakethe,” kusho umhlaziyi weSeafood Council, uPaul Aandahl. Izinhlanzi ezishiyiwe ngeke zilethwe emakethe futhi zingagaywa zibe ukudla kwezilwane kuphela. Ngokusho kweNorwegian State Fisheries Directorate, akukapheli emehlweni ngokufa kwe-salmon.
Ingabe amapulazi ezinhlanzi anecala lokuqhakaza kwe-algae ngokwedlulele?
Ukulima kwe-salmon kunomthelela ekuvundiseni ngokweqile kolwandle futhi ngaleyo ndlela kukhuthaze ukukhula kolwelwe, ochwepheshe bayavumelana. Imibono iyahluka ngokuthi inkulu kangakanani igalelo kule nkinga.
I-Norwegian Institute for Marine Research ibhekisela ocwaningweni olubonisa ukuthi i-aquaculture akuyona imbangela yokuqhakaza kwe-algal. Nokho, uVivian Husa, oye wahlola ukukhishwa kwegesi etholakala ezilwaneni zasemanzini, uthi: “Ngeke sikunqabele ukuthi izakhi ezingezona eziphilayo ezivela emapulazini ezinhlanzi zisiza ukuba ziqhubeke ziqhakaze ngemva kokuqalwa.”
Ukulima kwamasamoni kuseyimpikiswano enkulu, futhi ukulima kwasefekthri kunezinkinga eziningi: izilwane zicindezelekile futhi ziyaluma zodwa. Ukuhlolwa kwethu kwe-salmon kwabonisa ukuthi i-salmon efuywayo ivame ukungcoliswa i-preservative ethoxyquin, okusolwa ukuthi inomdlavuza.
Esikhathini esidlule, izintwala ze-salmon ziye zaba usongo ezitokisini ze-salmon ezifuywayo. Isikhukhula sokhula lwasolwandle singesinye igalelo elikhulu embonini ye-salmon eNorway - njengoba leli zwe lihamba phambili emhlabeni ngokuthumela i-salmon kwamanye amazwe.