Emma Miller
Eksootiline kiivi on paljude inimeste lemmikvili. Ja see on loogiline – see sisaldab palju kasulikke aineid.
Kiivi kasulikud omadused tulenevad eelkõige kõrgest antioksüdantide sisaldusest, mis toetavad südame-veresoonkonna tervist, aeglustavad krooniliste põletikuliste protsesside teket organismis, kaitsevad rakke kahjustuste eest ning pikendavad organismi nooruslikkust ja aktiivsust.
Mis kasu on kiivist?
Kiivi sisaldab vähesel määral suhkrut ja rasva ning on madala kalorsusega. Keskmiselt sisaldab üks suur kiivi vaid 55-60 kcal, samas kui keskmise suurusega kiivi võib sisaldada umbes 7 g suhkrut, mis on vaid 1/3 1 õuna suhkrukogusest.
- Tänu suurele C-, A- ja E-vitamiini sisaldusele tõstab vili tõhusalt immuunsust, mis võimaldab seda kasutada vitamiinipuuduse profülaktilise vahendina ja vähi ennetamiseks.
- Foolhappe olemasolu tõttu on see naistele lapse kandmise perioodil asendamatu.
- Suurenenud magneesiumi ja kaaliumi sisaldus on muutnud viljad südame-veresoonkonna haiguste puhul ette nähtud ravidieedi komponendiks. Selle bioaktiivsed toitained säilitavad vee ja soola tasakaalu ning takistavad aterosklerootiliste naastude teket ja hüpertensiooni teket.
- Kiivi kasulike omaduste hulka kuulub ka võime säilitada normaalset hemoglobiini taset. Seetõttu soovitatakse seda inimestele, kes kannatavad rauavaegusaneemia all.
- Koostises sisalduv aktinidiin soodustab rasvade aktiivset lagunemist ning vähendab vere hüübimist ja tromboosiriski.
Kes ei peaks kiivi sööma?
Ärge unustage, et kiivi on kõrge happesisaldusega allergeenne toode. Liigne tarbimine põhjustab C-vitamiini üleküllastumist.
Haavandid ja kõrge happesus on kiivi söömise absoluutsed vastunäidustused. Gastriidiga peate olema ettevaatlik.
Lahtistava toime tõttu ei tohi kiivi süüa seedehäirete ja kõhulahtisuse korral. Ka neeruhaigusega inimesed ei tohiks seda kuritarvitada, kuna kõrge mineraalainete ja vee sisaldus võib põhjustada kuseteede häireid, põhjustades mõningast ebamugavust.
