Milline õli sobib praadimiseks kõige paremini?

Millist õli saab praadimiseks kasutada, sõltub retseptist. Sest iga õli tohib kuumutada ainult teatud temperatuurini, enne kui maitse muutub negatiivseks ja edasisel käigus tekivad ebatervislikud ained. Niisiis, milline õli on parim valik praadimiseks, toiduvalmistamiseks ja friteerimiseks?

Millist rasva kasutada praadimiseks?

Igaüks peaks endalt küsima, millist õli praadimiseks soovitatakse. Toiduvalmistamisel eelistatakse taimseid rasvu loomsetele. Muuhulgas sisaldavad need palju polüküllastumata rasvhappeid – oomega-3 ja oomega-6. Need kuuluvad nn oluliste toitainete hulka, mida keha hädasti vajab ja mida ise toota ei suuda. Seetõttu on kvaliteetsetel taimeõlidel tervisele positiivne mõju. Muuhulgas võivad need vähendada südame-veresoonkonna haiguste riski.

Lisaks on või ja margariini veesisaldus kõrgel temperatuuril praadimiseks liiga kõrge. Võid kasutada selitatud võid, mis talub kuni 170 kraadi Celsiuse järgi. Taimsed õlid on aga tervisele oluliselt väärtuslikumad.

Milline õli on parim praadimiseks?

Millist õli saab praadimiseks kasutada, sõltub tõenäoliselt saavutatavast temperatuurist. Näiteks praadimisel on see tavaliselt kuni 180 kraadi Celsiuse järgi ja pannil praadides võib see olla üle 200 kraadi. Olenevalt täpsest koostisest on taimeõlidel aga nn suitsupunkt. See on temperatuur, mille juures rasv hakkab suitsema, põlema haisema ja lagunema.

Õli koostis sõltub omakorda põhitootest, nagu sojaoad või oliivid, ja tootmisviisist – külmpressitud õlid sisaldavad väärtuslikumaid koostisosi. Kuid need ei ole nii kuumakindlad kui tavapäraselt toodetud.

Milline õli praadimiseks ja milline praadimiseks?

Aurutage, keetke või praadige
Rapsiõli on hea valik, kuna see talub kuni umbes 140 kraadi Celsiuse järgi. Lisaks pole sellel oma intensiivset maitset. On lihtne otsustada, milline rapsiõli sobib praadimiseks kõige paremini. Külmpressitud rapsiõli võib kasutada keskmisel-kõrgel kuumusel. Kui kuumemaks läheb, peaks selleks olema rafineeritud rapsiõli.

Sama kehtib ka päevalilleõli kohta. Tavatootmises talub see ka üsna kõrgeid temperatuure. Praadimiseks sobib aga kõige paremini oliiviõli. Külmpressitud versioon on eriti tervislik ja seda saab hõlpsasti kasutada näiteks köögiviljade aurutamiseks. Seda saab kasutada kuni umbes 180 kraadini.

Soja- ja maapähkliõliga praadimine
Praadimisel tuleb kuumust hoida pikemat aega. Rafineeritud sojaõli ja rafineeritud maapähkliõli taluvad seda hästi. Võib kasutada ka rafineeritud oliiviõli. Siiski on nende kolme õli maitses erinevusi.

Põletamine või kõrge kuumus vokkpannil
Eriti kõrgete temperatuuride jaoks on olemas nn kõrge oleiinisisaldusega praeõlid. See on taimede õli, mille oleiinhappe sisaldust on aretuse teel suurendatud. Koos spetsiaalsete tootmisprotsessidega tõuseb suitsupunkt umbes 210 kraadini Celsiuse järgi. Suure oleiinisisaldusega on saadaval näiteks päevalille-, rapsi- või saflooriõli.

Muide, kookosõli, palmiõli ja palmituumaõli taluvad ka kõrgeid temperatuure. Kuid kasvatamine, tootmine ja transport annavad neile kehva keskkonnaseisundi. Lisaks töödeldakse neid tavaliselt sellisel määral (rafineeritakse), et ei suuda tervislikult kohalike taimeõlidega võistelda.