John Myers
Kas grillimine ei kahjusta kliimat, õhukvaliteeti ja loomade heaolu? See teeb. Hea uudis: grillimine on ka mõnevõrra kliima- ja keskkonnasõbralik.
Grillimine ei ole ei kliimaneutraalne ega ka eriti ressursisõbralik. Ja nagu võite aimata, kui teie silmad hakkavad grilli lähedal vett jooksma: Föderaalse Keskkonnaagentuuri andmetel saastab söesuits grilli ümber ja selle läheduses olevat õhku peene tolmu ja tahmaga.
Igapäevane söega grillimine on seega äärmiselt ebatervislik. Ülemaailmselt ei ole aga särisemisel tekkiv suits põhiprobleem. Kümmekond aastat tagasi koostas TÜV Rheinland ökobilansi ühele tüüpilisele grilliõhtule kahe perega.
Tulemus: kõigi kolme tüüpi grillidega – st elektri-, söe- ja gaasigrillidega – paisati õhku 17.5–18 kilogrammi kliimat kahjustavaid kasvuhoonegaase (nn CO2 ekvivalentides). See vastab umbes 120-kilomeetrisele autosõidule keskmise suurusega autoga.
Säästev grillimine: veiseliha kui kliimatapja
Kasutatav grilli tüüp mängib TÜV inspektorite sõnul vaid väikest rolli. Ligikaudu 95 protsenti grillimisel tekkivatest kliimaga seotud heitkogustest on põhjustatud toidust, mida toodetakse, transporditakse ja lõpuks müüakse.
Millised koostisosad, mida sageli grillile pannakse, toodavad kõige rohkem kasvuhoonegaase?
Suurim kliimapatus: veiseliha. Üks peamine põhjus: mäletsejalised eraldavad suures koguses tugevat kasvuhoonegaasi metaani. Lisaks tarbivad veised suures koguses loomasööta, sageli sojat, mille massiline kasvatamine jätab omakorda oma jälje. Nii tekitab 1 kg veiseliha kuni 28 kg kasvuhoonegaase.
Peale seda tuleb TÜV bilanssi grilljuust, sest selles töödeldakse nii palju piima.
Sea- ja linnuliha tootmine vorstide jms jaoks avaldab kliimale vähem mõju kui veiseliha ja juust – kuid siiski kordades rohkem kui köögiviljad. 1 kg juurvilju vastutab alla 1 kg kasvuhoonegaaside eest ehk vaid murdosa lihatoodete bilansist.
Nii et halb südametunnistus grillab. Ka seepärast, et me muidugi teame, et grillil olev liha ei sündinud krõbedate ribidena. See on sageli tavapärase tehasepõllumajanduse toode, mis võimaldab loomadel enne tapamajja minekut elada vaid lühikest ebamugavat elu.
Grillimine ökoloogiline keskkonna ja loomade jaoks
Kahjuks on kana-, veise- ja seakasvatuse halb kuvand viimastel aastatel ikka ja jälle kinnitust leidnud. Meie grillvorstide ja grill-liha testid näitasid seakasvatuse kurba reaalsust: dokitud sabad, kastreeritud põrsad, palju antibiootikume, väljalaskeava ja ruumi vähe. Teel tõelise loomade heaolu poole peab veel palju juhtuma.
Ja nüüd? Arvame: ka grillimata jätmine pole alternatiiv. Sest: Teie ülesanne on korraldada oma grill nii, et keskkond, kliima ja loomad saaksid võimalikult vähe kahju. Aitame järgmiste näpunäidetega.
Säästev grillimine: nende näpunäidete järgi see toimib
Sisaldavad suitsu
Föderaalne Keskkonnaagentuur (UBA) soovitab õhu vähem saastamiseks kasutada klassikalise söegrilli asemel gaasi- või elektrigrilli.
Kui tegemist on söega, saab suitsu teket hoida korstnakütti (mingisugune metallsilinder, mis kiirendab süttimist) ja hea õhuvarustusega. See ei too kasu ainult atmosfäärile, vaid ka grillimisel osalejate ja naabrite hingamisteedele.
Söega grillida ei tohiks hoovides ja rõdudel. Lisaks suitsule ei tasu alahinnata ka lendavaid sädemeid. Seetõttu kehtib ka järgmine: ärge grillige puude all ega kuivadel niitudel.
Osta parem kivisütt
Isegi kui enamik sakslasi valiks nüüd uut ostes gaasigrilli (Forsa 2021. aasta uuringu järgi), grillib enamik siiski söega. Nii et tegelikult on see skandaal, et ürgmetsades üleekspluateeritud süsi pole tänaseni keelatud. Kui pakendil puudub teave päritolu või puuliigi kohta, tasub olla skeptiline.
Keskkonnakaitseorganisatsioonid nagu WWF ja Pro Regenwald soovitavad kasutada maheühingu Naturland pitsatiga sütt. Naturland ei sea säästvale metsamajandamisele rangemaid nõudeid kui Forest Stewardship Council (FSC) märgis, vaid reguleerib ka töötlemist – näiteks seda, et kivisütt töödeldakse suletud protsessis ja tekkivat jääksoojust kasutatakse mõistlikult.
Kahtluse korral on FSC sertifikaadiga tooted aga usaldusväärsemad kui need, millel on ebamäärane reklaam, näiteks "ilma troopilise puiduta", "loodustoode" või "majandatavast metsast".
Söö vähem liha
Mida rohkem köögivilju ja vähem loomseid saadusi grillil kasutatakse, seda parem on keskkonna tasakaal! Kui see on liha: sea- ja linnuliha on kliimale vähem kahjulikud kui veiseliha ja grilljuust, vt eespool.
Muide, kommentaarid sojapihvide kohta sõnadega "vihmamets raiutakse maha soja kasvatamiseks" on täiesti alusetud. Vaid kaks protsenti maailma sojakasvatusest töödeldakse otse inimtoiduks. Suurem osa sellest satub loomade künasse.
Eelista maheliha
Maheloomadel on see parem. Parem ei tähenda muidugi head. Ka mahesektoris on kohati kehvad pidamistingimused. Kuid tavaliselt on loomadel rohkem ruumi ja liikumist. ELi mahemärgis on madalam standard – viljelusühistud Bioland, Demeter ja Naturland on rangemad. Neulandi ühingu märgistusega liha tähistab ka kõrgemaid loomade heaolu nõudeid, kuid seda ei leidu kõikjal Saksamaal.
Näpunäide: mahepõllumajanduslikel kvaliteetvorstidel on tervisele kasulik ka see, et nad ei sisalda fosfaate.
Valige kala hoolikalt
Võimalusel grillige mitteohustatud kalaliike. Nende hulka kuuluvad näiteks kohalikest farmidest pärit karpkala või maheforell, aga ka Marine Stewardship Councili (MSC) märgistusega looduslik lõhe Alaskast. Meie näpunäited:
- WWF pakub regulaarselt uuendatavat kalajuhendit, mis on saadaval ka tasuta rakendusena (Apple Store, Google Play).
- Thüneni Instituudi üksikasjalikku teavet üksikute kalaliikide olukorra kohta leiate aadressilt fischbestaende-online.de.
- Loe ka: Söö kala säästvalt ja meie kalajuhend: Milline kala võib taldrikule minna?
Kasutage korduvkasutatavaid grillpanne
Võimalusel ära kasuta alumiiniumplaate, vaid pigem roostevabast terasest või keraamikast korduvkasutatavaid grillplaate. Alumiiniumkausid ei sobi niikuinii happeliste või soolaste roogade juurde, sest alumiinium võib toidule üle kanduda.
Ühekordsed plastikust lauanõud peaksid võimalusel olema tabu. Isegi “plastivabad” ühekordsed lauanõud pole sageli eriti ökoloogilised – ja bambusest lauanõud sisaldavad enamasti bambuse ja plasti segu.
Päikese- ja elektrigrillid säästavad CO₂
Muidugi saab süsihappegaasi säästa ka siis, kui grillida praed ja köögivilju söe asemel päikese- või elektrigrilliga. Ideaalis peaks elektrigrill töötama tõelise rohelise elektriga ja seda naabritega jagada: see võib heitkoguseid veelgi vähendada.
