Aspartaam ​​ja vähk

Uuringu kohaselt võib isegi üks kerge jook päevas kaasa tuua suurema vähiriski. Varem oli teada, et karastusjoogid võivad suurendada südameinfarkti ja insuldi riski, kahjustada aju ja suurendada rasedate naiste enneaegse sünnituse riski.

Karastusjoogid suurendavad vähiriski

Kas teile meeldib kerge koola, suhkruvaba jäätee, suhkruvabad punased pullid või dieetpuuviljaprits? Kõigil neil lahjadel jookidel on üks ühine joon: need sisaldavad magusainet aspartaami ja suurendavad sel põhjusel arvatavasti vähiriski. Vähemalt see on murettekitav järeldus uuringust, milles leiti, et suhkruvabad karastusjoogid võivad suurendada leukeemia (verevähi) riski.

Uuringu kohaselt oli dieetsoodat tarbivatel meestel suurem risk haigestuda hulgimüeloomi (luuüdi vähk) ja mitte-Hodgkini lümfoomi, lümfinäärmevähi tüüpi.

Kõnealune uuring viidi läbi palju pikema aja jooksul kui teised uuringud, kus varem vaadeldi aspartaami kui võimalikku kantserogeeni.

Samas on tegemist seni kõige põhjalikuma ja üksikasjalikuma aspartaamiuuringuga ning seetõttu tuleks seda võtta palju tõsisemalt kui varasemaid uuringuid, mis ilmselt ei tuvastanud magusainete tarbimisest tulenevat erilist vähiriski.

Seni kõige põhjalikum uuring aspartaami kohta

Et selgitada välja aspartaamiga magustatud karastusjookide mõju inimeste tervisele, analüüsisid teadlased õdede terviseuuringu ja tervishoiutöötajate järeluuringu andmeid. Kahes uuringus, mis kestsid 77,218 aastat, osales kokku 47,810 22 naist ja meest.

Iga kahe aasta tagant küsiti uuringus osalejatelt üksikasjaliku küsimustiku abil nende toitumise kohta. Lisaks hinnati nende toitumist iga nelja aasta järel uuesti. Varasemad uuringud, mis ei leidnud seost aspartaami ja vähi vahel, vaatlesid katsealuseid ainult ühel ajahetkel, mis seab kahtluse alla nende uuringute täpsuse.

Alates ühest dieetsoodast päevas suureneb vähirisk

Praeguse aspartaamiuuringu tulemused näitavad nüüd järgmist: isegi 355 ml dieetsoodapurk päevas põhjustab – võrreldes kontrollrühma inimestega, kes ei joonud dieetsoodat.

• meeste ja naiste leukeemia (verevähi) risk 42 protsenti suurem,
• 102 protsenti suurem risk hulgimüeloomi (luuüdi vähi) tekkeks meestel ja
• 31 protsenti suurem risk mitte-Hodgkini lümfoomi (lümfinäärmevähi) tekkeks meestel.

Tonni aspartaami tarbimine

Pole kindel, millist ainet lahjades jookides seostatakse suurenenud vähiriskiga. Kindel on aga see, et dieetkarastusjoogid on (kaugelt) suurim aspartaami allikas inimese toidus. Ainuüksi ameeriklased tarbivad igal aastal 5,250 tonni aspartaami (eurooplased 2,000 tonni), millest ligikaudu 86 protsenti (4,500 tonni) leidub igapäevaselt tarbitavates dieetjookides.

Varasemad uuringud on kinnitust leidnud

Selles kontekstis on huvitavad ka 2006. aasta uuringu tulemused. 900 rotti said regulaarselt aspartaami ja neid jälgiti hoolikalt kogu nende eluea jooksul. Kuigi see uuring viidi läbi rottidega ning seda on ikka ja jälle kritiseeritud ja kahtluse alla seatud, on see nüüd taas rambivalgusesse tõusmas.

Tegelikult tekkisid aspartaami söönud rottidel täpselt samad vähitüübid kui ülalmainitud uuringus soodat joovatel inimestel: leukeemia ja lümfoom.

Parim sooda pole sooda

Kui nüüd mängid mõttega minna tagasi oma dieetkoola asemel normaalse ehk suhkruga magustatud koola juurde, siis on kirjeldatud uuringul sulle varuks väike üllatus: nimelt mehed, kellel on üks või mitu “ normaalne” Neil, kes jõid päevas magusaid karastusjooke, oli mitte-Hodgkini lümfoomi risk veelgi suurem kui dieediga sooda meestel.